Tervist kahjustavast hallitusest tuleb kiiresti vabaneda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hallitus.
Hallitus. Foto: Margus Ansu

Siseruumides leviv hallitus võib saada peavalude, kroonilise nohu ja köha, allergiate ja hingamisteede haiguste põhjuseks, sestap tuleb hallitus võimalikult kiirelt ja õigesti kõrvaldada.

Hallitusega seotud haigusnähud võivad tekkida igal aastaajal, nendib Tartu Ülikooli kliinikumi noorukite allergiakeskuse arst-õppejõud Kaja Julge, kirjutab Valgamaalane.



Hallitusseente kahjulik mõju tervisele sõltub toksiine tootva seene liigist, seeneeoste hulgast ja seene massist, aga ka inimese vastuvõtlikkusest ja kokkupuuteajast.



Tallinna Ülikooli materjaliuuringute õppetooli juhataja professor Urve Kallavus jaotab tervisekahju nelja rühma: allergia, infektsioon, ärritusnähud ja toksikoos.



Allergiline reaktsioon tekib kas seeneosade sissehingamisel või nahakontaktist. Seda juhul, kui seente kogus on piisav ja inimesel on tundlikkus juba välja arenenud.



Kõik hallitusseened pole mürgised, aga kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga ülemäära palju, tuleks nendesse suhtuda kui kahjulikesse.



Haigus- või ärritusnähtude korduval esinemisel tuleb jälgida, kas tervisehäirete ägenemine on seotud õhuniiskuse ja temperatuuriga – hallitusseen vajab kasvuks õhuniiskust üle 70 protsendi. Õhuniiskuse mõõtmiseks vajalikke vahendeid pakuvad suuremad ehituspoed.



Hallitusest tuleb kiiresti vabaneda



Hallituse likvideerimisega pole tark oodata kuni positiivse laboritesti tulemuseni, vaid tegutseda tuleb kohe! Hallituskahjustusega elukohast on soovitav kas või ajutiselt seente likvideerimise ajaks ära kolida.



Hallitusest lahtisaamiseks tuleb esmalt leida niiskusallikas ja see kõrvaldada. Võimaluse korral peaks kahjustunud materjalid puhastest kohe eraldama. Kõige paremini levib hallitus, kui kuivanud hallitust energiliselt maha hõõruda puhaste esemete ja materjalide lähedal.



Kõige lihtsam ja tõhusam hallitusevastane vahend on naatriumhüpoklorit – pesuvalgendaja lahjendatud lahus. See tuleks kanda käsna või vana hambaharja abil pinnale, lasta seista umbes 15 minutit, loputada hoolikalt ja kuivatada kiiresti. Pindmist kerget hallitust aitab eemaldada ka söögisooda. Puhastamiseks võib kasutada ka spetsiaalseid desinfitseerimisvahendeid.



Valgendaja rikub mitmeid materjale: mõningaid plastikuid, alumiiniumi, glasuuritud pindu ja kivi. Näiteks nailonriie lahustub kokkupuutes naatriumhüpokloritiga kohe. Nutikas on kontrollida vahendi mõju väikesel proovipinnal. Mitte kunagi ei tohi segada pesuvalgendajat ammoniaagiga – tulemuseks on tervist kahjustav gaas.



Mikroorganismide hävitamise ajal peavad puhastatavad pinnad olema märjad, sest siis ei lendu seeneosakesed õhku ega kandu laiali. Hallitanud pindu ei tohi pesta fosfaate sisaldavate pesuvahenditega, sest fosfor on hallitusseentele meeldivaks toiduaineks.



Allergik ei tohi puhastustöid teha, sest lenduvad seeneosad võivad tekitada ägeda haigushoo, hoiatab Urve Kallavus.



Vaipade alumisi pindu võib päikese käes kuivatades kergelt töödelda vesinikülihapendi nõrga lahusega (üks osa 3-protsendilist vesinikülihapendit ja viis osa vett). Vannitoa kardinat võib samuti valgendaja lahusega puhastada.



Mööbli katteriiet ja vaipu võib lasta ka keemiliselt puhastada. Tähtis on, et pärast hallituse eemaldamist kuivatataks materjal nii kiiresti kui võimalik.



Tuulutada ei tohi enne, kui hallitanud pinnad on märjaks tehtud. Materjalide kuivamise ajaks tuleb tagada hea ventilatsioon.



Hallitust ei tohi alahinnata



Mõned hallitusseened on eriti ohtlikud seetõttu, et eritavad mürgiseid toksiine, mis võivad jõuda hingamisteedesse ning sealtkaudu verre. Esialgu veel silmaga nähtamatule hallitusele võib inimorganism reageerida väsimuse ja peavaluga.



Teda võivad vaevata pidev nohu ja köha, palavikuhood, silmade, kurgu ja naha ärritus, sageneb haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse.



Tihti kimbutab kopsu-, põskkoopa- ja keskkõrvapõletik, väga tundlikel inimestel kipub välja kujunema allergia, isegi astma. On patsiente, kellel hallitus võib ägestada allergilist nahalöövet ja atoopilist dermatiiti.



Kui tekib allergia näiteks antibiootikumi penitsiliini suhtes, võib allergiat ägestada ka keskkonnas leiduv samanimeline hallitusseen. Allergikule pole alati ohutu ka hallitusjuustu söömine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles