Kriisist kurnatud tervis vajab sekkumist

Airi Värnik
, Tallinna Ülikooli professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Liidu korraldatud konverents toimus Stockholmis parlamendihoone uhkes istungitesaalis.
Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Liidu korraldatud konverents toimus Stockholmis parlamendihoone uhkes istungitesaalis. Foto: Maria Beradovic

Majanduskriis mõjub inimeste tervisele kurnavalt, vaimsed hädad võivad muutuda ka füüsiliseks. Kriisist väljatulekuks on hea tervis ülioluline aga igale ühiskonnale.

Möödunud nädalal toimus ülemaailmse vaimse tervise päeva puhul Stockholmis Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Euroopa Liidu konverents, kus olid vaatluse all majanduskriisi mõjud inimese vaimsele tervisele. Teema tähtsust rõhutab see, et üritus toimus Rootsi parlamendihoone istungite saalis Rootsi ELi eesistumise raames ja konverentsi juhatasid sisse kõrged ametnikud Euroopa Liidust ja  Maailma Terviseorganisatsioonist. Eksperte oli kutsutud esinema ja osalema nii Euroopast, Ameerika Ühendriikidest kui ka Austraaliast.



Koostöö saab oluliseks


Vaimne tervis on nii Euroopa Liidu kui ka WHO jaoks oluline valdkond. Sellest annab tunnistust ka möödunud aastal koostatud ja vastu võetud «Vaimse tervise pakt».



Praegune majanduskriis mõjutab inimeste vaimset tervist, mis toob omakorda kaasa surve majandusele endale. Inimeste nõrgenenud vaimne tervis tähendab suuri kulutusi riikidele ja ettevõtlusele, kuna toob kaasa tööefektiivsuse languse ning suurema koormuse tervishoiusüsteemile.



Valitsusringkonnad ei ole täielikult teadvustanud vaimutervise olulisust kriisist väljatulekuks ning seetõttu rõhutati konverentsil vajadust koordineerida tegevust ametkondade vahel.



Samas sunnib praegune olukord finantskapitali asemel panema suuremat rõhku sotsiaalsele kapitalile. Vastastikune usaldus, solidaarsus, tugev tsiviilühiskond, ühise eesmärgi nimel koordineeritud tegutsemine üksikisiku tasandist kuni poliitikute ja valitsusjuhtideni on võtmeküsimused nii kriisiga toimetulekuks kui ka sellest väljumiseks.



Et seda saavutada, tuleb teadlastel anda üksikasjalik hinnang olukorrale, soovitades konkreetseid teaduspõhiseid väljapääsuteid. Poliitikud aga peaksid konverentsil osalejate sõnul otsuseid langetades senisest enam ekspertidega konsulteerima. Samas ei saa mööda majandusabist. Näiteks Rootsi on majanduskriisis hättasattunutele eraldanud lisaks üle 25 miljardi Eesti krooni.



Laenamine viib tervise


Majanduskriisi ühe põhjusena nähakse ka liigset laenamist. Rootsis toimunud konverentsil käsitleti  samuti liigse laenamise  temaatikat ja analüüsiti  laenamise põhjuseid ja mõju. Töö kaotamine, pankrott ja lahutus on levinumad põhjused, miks inimesed üle jõu käivatesse laenudesse upuvad. Samas on tähtsal kohal ka mõtlematu ja ettevaatamatu laenamine, mida hoogustab tarbimismentaliteediga ühiskond. See peibutab inimesi omandama kulukaid asju, mis nagu annaksid tunnistust prestiižikast sotsiaalset staatusest. Nõnda võivad laenulõksu sattuda ka need, kellel pole eeldusigi oma kulutusi tööga katta.



Olles liigsetesse võlgadesse sattunud, jõutakse ka vaimsesse kriisi. Üldjuhul soovib iga laenuvõtja oma võlad tasuda. Maksejõuetus on aga emotsionaalselt raske, sest enesehinnang saab kahjustatud, kasvab häbitunne, millele järgneb eemale hoidmine senisest elust ja inimestest. Pahatihti satutakse kasiinosõltuvusse.



Vaimne tasakaalutus ja stress mõjub aga ka füüsisele, mistõttu võib inimene olla vastuvõtlikum ka kehalistele haigustele. Uuringud on näidanud, et ülelaenanute tervisenäitajad on 35 protsenti kehvemad kui elanikkonnal tervikuna. Vaimne ja füüsiline tervis on seega võtmetähtsusega kriisidega toimetulekul. Kord juba tervise käest lasknuil on raskusi taastumisega isegi siis, kui juba võlakoormast vaba ollakse või kui töötupõli on lõppenud ja uus töökoht leitud.



Ungaris tehtud uuringutest selgub, et majanduskriisis on suurimas ohus pered, eriti suured pered. Eriti suur riskigrupp on sellisel juhul lapsed, kes jäävad pere probleemidesse sattumise korral unarusse.



Inimestevahelised suhted pannaksegi proovile just kriiside ajal. Neis peredes, kus hättasattunuid toetatakse ja koos abi otsitakse, on tulemused paremad nii majanduslikus kui ka tervise mõttes. Oluline roll on kanda pereterapeutidel, kelle õigeaegne sekkumine aitab raskeid aegu paremini üle elada.



Probleemile varakult jälile


Kuigi ravimitesse ja psühhiaatriasse investeerida on vajalik, on kriisi mõjude parandamisest odavam ja edukam tõkestada kriisi varajases staadiumis. Siin langeb oluline roll perearstide täita, kes peaksid olema piisavalt haritud ka vaimse tervise vallas. Neil peaks olema vajalikud teadmised kõigist sotsiaalse abi võimalustest, et vajadusel neist oma patsiente teavitada. Kõnealune probleem ilmnes ka Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudis äsja kaitstud magistritöös, milles käsitleti sotsiaaltöötaja rolli perearsti praksises. Tööst ilmnes, et nii teadmised kui ka regulatsioonid oluliste sotsiaalabiteenuste sidustamise osas on üsnagi puudulikud.



Investeeringud vaimsesse tervisesse ja suitsiidide preventsiooni on majandusteadlaste hinnangul väga efektiivsed. Võttes kuluna arvesse meditsiiniteenust, töövõime kaotust, stressisituatsiooni perekonnas, halvimal juhu ka kulutusi politsei tööle ja meditsiinilisele ekspertiisile, aga ka leinajate täisväärtusliku tegutsemisvõime vähenemist, nende rehabiliteerimist ja võimalikku «nakatumist» suitsiidi, võib hõlpsalt mõista ennetustöö suurt tähtsust.



Loomulikult ei jäta raske olukord puutumata ka juhtide vaimset ja kehalist tervist. Õieti viib see taas mõttele, et juhtide hulka pürgijatele tuleks teha psühholoogilised testid, selgitamaks nende isiksuse pädevust keerulises ja vastupidavust nõudvas ametis. 



Suitsiide on võimalik ennetada


Iseäranis keeruline on vaimse tervise olukord endise Nõukogude Liidu aladel. Lisaks möödunud aastal lahvatanud majanduskriisile on viimase paari­kümne aastaga ühiskonnas toimunud väga sügavad muutused. Need on inimeste kohanemisvõime proovile pannud ja paraku  ei suuda kõik uute oludega hakkama saada. Perestroika perioodil, kui piirati alkoholi kättesaadavust, vähenes suitsiidide arv 40 protsenti. Paraku ajutiselt. 1990ndate algus tõi kaasa suitsiidide arvu järsu tõusu, mis tipnes 1995. aastaga, mil Eestis toimus 664 enesetappu. Nii kiire kui oli tõus, oli ka langus. Majanduse õitseng vähendas suitsiidide arvu 42 juhtumilt 16 juhtumile tuhande elaniku kohta.



Ka Eesti suitsiidi- ja majandusnäitajaid kõrvutades leiab kinnitust fakt, et suitsiidide arv on majandusliku heaolu perioodil märkimisväärselt langenud.



Kriis toob välja valitsuste hoolivuse ja võimekuse oma rahva eest hea seista. Majanduskriisis hättasattunuid abistada on tähtis suitsiidide ennetamiseks ning see aitab omakorda ennetada kriisi süvenemist nii riigis tervikuna kui ka iga üksiku omavalitsuse piirkonnas.



Paljud töötutest ja võlgnikest saaksid hakkama, kui valehäbi kõrvale jäetaks ja otsitaks abi nii oma isiklike tuttavate-sugulaste ringist, endise töökoha kaudu, omavalitsustest kui ka teistest vastavatest riigi ametkondadest. Majanduskriisi ajal ei tohi lasta hirmul ja masendusel võimust võtta. Seega tuleb aktiivselt kasutada sotsiaalseid võrgustikke uue töö leidmiseks ja probleemide lahendamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles