Eestis suri 2006. aastal alkoholiga seotud põhjustel rohkem inimesi kui ülejäänud Balti- ja Põhjamaades.
Eestis sureb alkoholi tagajärjel kõige rohkem inimesi
22. oktoober 2009, 17:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastvalminud Põhja- ja Baltimaade ühises tervisestatistika kogumikus
on välja toodud, et 100 000 inimese kohta esines selliseid surmajuhtumeid 53,3. Meeste hulgas oli alkoholiga seotud surmajuhtumeid 86,6, mis on umbes kümme korda enam kui Rootsis. Naiste puhul oli too näitaja 24,8, jäädes alla vaid Lätile.
2006. aastal müüdi Eestis puhast alkoholi 100 000 inimese kohta vanuses 15 ja rohkem 16,7 liitrit, mis oli samuti kaheksa riigi (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra, Rootsi, Taani, Island) arvestuses suurim. Võrdlusena on Norras sama näitaja kõige väiksem - 6,5 liitrit.
2000. aastal osteti puhast alkoholi 100 000 inimese kohta vanuses 15 ja rohkem vaid 9,3 liitrit ning 2008. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi andmete kohaselt 17,5 liitrit. Nende andmete seas on ka turistide poolt tarbitud alkoholikogus.
Tervisestatistika kogumikus välja toodud narkootikumidega seotud surmade tabelis oli Eesti meeste suremuse näitaja 2006. aasta võrdluses teistest riikidest kaugel ees - 34,7 juhtumit 100 000 inimese kohta. Naiste ja meeste üldises arvestuses suri narkootikumide tagajärjel sama palju inimesi kui Lätis - 20,5 juhtumit 100 000 inimese kohta.
Võrreldes 1995. aastaga oli enesetappude arv 2006. aastaks langenud üle poole. Kui 1995. aastal oli enesetappude näitaja 100 000 inimese kohta 70,2, siis 2006. aastaks langes too näitaja 30,9-le.
Võrreldes teiste Põhja- ja Baltimaadega oli Eesti 2006. aastal selle näitaja poolest neljandal kohal, ettepoole jäid Leedu, Läti ja Soome.
Ka õnnetustes hukkunute arv vähenes vaadeldava perioodi jooksul tunduvalt - kui 1995. aastal oli 100 000 inimese kohta 212,8 surmajuhtu, siis 2006. oli too näitaja 135,8. Võrreldes enamiku Põhjamaadega oli too number kolm korda suurem. Üleüldises arvestuses jäid ettepoole vaid Leedu ja Läti.
Sarnaselt on vähenenud ka liiklusõnnetustes hukkunute arv. 1995. aastal oli näitaja 100 000 inimese kohta 44,8 ning 2006. aastal 29,3. Võrreldes Norraga, kus sureb liikluses kõige vähem inimesi, on Eesti liikluses hukkunute arv neli korda ning võrreldes Soomega kolm korda suurem. Üleüldises järjestuses on Eesti pärast Leedut ja Lätit kolmandal kohal.