Second-hand poed - aarete saared või rämpsuhoidlad?
24. oktoober 2009, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ühed kõnnivad
second-hand
riidepoodidest kaarega mööda, võivad teised seal veeta tunde.
Vastu
Kristi Pärn-Valdoja
ajakirja Mood peatoimetaja
Imetlen inimesi, kes second-hand poodides käivad ja sealt endale midagi leida suudavad, aga ise ma seal ei käi. Ja just sellepärast, et – kui täiesti aus olla – seal pakutavast kaubast on umbes 80 protsenti reeglina paras kräpp. Selleks, et sealt üldse midagi üles leida, on vaja head silma ja eelkõige aega, et vanades hilpudes tuhnida. Minul aga pole aega ega ka kannatust – mulle meeldib käia poes, kus kogu kaup on kenasti välja pandud ja hästi valgustatud, kus saan mõnusasti valida.
Kõige tipuks levib second-hand’ides mingi imelik spetsiifiline lõhn. Mitte et ma poest glamuuri taga ajaksin, aga see lõhn on tõesti ebameeldiv. Ning kuigi ma ei pea ennast mingiks voodoo-inimeseks, ei või iial teada, kes seda kleiti enne kandis ja mis elu ta selles elas...
Poolt
Liisi Eesmaa
moekunstnik
Külastan meelsasti second-hand poode, sest ei eelista trendikamaid riideid. Olen ju nende «sees» päevast päeva ja seetõttu hetkemoest pealaest jalatallani küllastunud.
Eriti köidavad mind vintage-poed, mida leiab eelkõige välismaalt ja kuhu on valitud kindla ajastu kaup. Olgu nendeks siis 40ndad, 50ndad või 60ndad.
Paljud neil aastakümnetel valmistatud riideesemed on äärmiselt kvaliteetselt meisterdatud – tollal polnud fast fashion levinud ning seetõttu hoiavad need tänapäevastest paremini vormi. Eriti 40ndate ja 50ndate kleidid. Materjalid on vastupidavamad ja rätsepatöö hiilgav. Kahju, et Eestist selliseid asju kerge vaevaga kätte ei saa, pigem Inglismaalt.
Eestis külastan tavaliselt Tartu second-hand’e, sest just sealt leiab unikaalseid ja eriskummalisi asju. Mõne aja eest näiteks Burberry fantastilises vormis kingad. Tõeline haruldus! Igapäevases riietuses kannan aga tihti üht Escada pintsakut, mille ostsin Londoni turult ja mis on üks mu üleüldisi lemmikuid.
Ei usu, et taaskasutusriietel halb energia oleks. Kui need on korralikult puhastatud ja korda tehtud, pole probleemi. Pealegi tunneks sellise energia kohe ära – ma ei satuks esemest vaimustusse.
Loomulikult ei mõista ma hukka inimesi, kes taaskasutusriideid ei kanna. Kuid siiski – tihti on need säilinud ja säilivad ka edaspidi ajas paremini kui näiteks Zara või teiste kiirbrändide kiiresti lagunevad riided.