Lõppastmekoolitus koondub kolme linna

Alates homsest enam libedasõitu metsavahel teha ei tohi. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Alates homsest jõustuva seaduse järgi tuleb autojuhi lõppastmekoolituse juurde kuuluv libedasõit teha nõuetekohasel väljakul, milliseid on Eestis vaid Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Kui seni olid libedasõidu õppeväljaku nõuded täpsustamata, siis uue seadusega kehtestatud normi järgi peab õppeväljak olema vähemalt 300 meetrit pikk ja 25 meetrit lai, kirjutab Virumaa Teataja.

Seda juhul, kui õppeväljakul on eraldi tagasisõidutee. Kui pole, siis peab väljaku laius olema vähemalt 45 meetrit.

Koolitajad peavad kontrollimise võimaldamise huvides teatama libedasõidust autoregistrikeskusele kirjalikult vähemalt kaks tööpäeva enne õppesõitu.

Pärast esimese astme koolitust saavad eksamid sooritanud mootorsõiduki esmase juhiloa ja vahtralehe sõiduki ees- ja tagaaknale.

Nendest vabanemiseks ja juhiloa omandamiseks tuleb kahe aasta jooksul läbida lõppastmekoolitus. Kui seda ei tehta ja esmast juhiluba ei pikendata, kaotab inimene mootorsõiduki juhtimise õiguse.

Vastakad arvamused

Rossmanni Autokool OÜ omanik ja autoõpetaja Hillar Rossmann ütles, et seni käidi Lääne-Virumaal libedasõitu tegemas näiteks Rutja lennuväljal ja Võhu saeveskis.

Staažika autoõpetaja hinnangul seab uus seadus monopoolsesse seisundisse need firmad, kes said riigi raha või muude fondide toel õppesõiduväljakud rajada.

Rossmann ei poolda päris jää peal sõidu asemel ainult õppeväljaku kunstrajal sõitmist. Mehe hinnangul on seaduses nõutava sõiduväljaku rajamine kallis ka juhul, kui seda teeksid maakonna mitu autokooli.

Rossmanni sõnul jätkab ta autojuhtide esmast koolitust, kuid lõppastmekoolitust enam ei anna.

Osaühingu Tapa Autokool juhataja Neeme Külmallik ütles, et uus seadus ei muuda kooli jaoks midagi, sest kvaliteetse õpetamise huvides on ta viinud oma õpilased varemgi Pärnu õppesõidurajale.

«Mina tahan pakkuda kvaliteetõpet,» rõhutas ta. Küll aga ei pidanud autoõpetaja uues seaduses mõistlikuks e-koolituse võimaldamist autoõppes. Külmalliku sõnul on autokoolituses tähtis õpetaja ja õpilase vahetu silmside, mida arvuti ei võimalda.

Autosõit Rakvere OÜ juhataja Alo Altermann selgitas, et uus seadus peab tagama autoõppe senisest parema kvaliteedi, sest varem läks nii mõnigi autokool libedale teele, kasseerides inimeselt küll lõppkoolituse eest raha, kuid libedasõitu ei teinud.

Samuti annab uus seadus autoregistrile võimaluse kontrollida libedasõidu koolituse kvaliteeti.

Järjekordi ei tule

Tallinnas ja Tartus tegutseb nõuetele vastaval õppesõiduväljakul osaühing Autosõit. Äriühingu juhatuse liige Illimar Maasing ütles, et üks nõuetekohane õppesõiduväljak maksab umbes 10 miljonit krooni. Selle tasuvuspiir on vähemalt 3000 õpilast aastas.

Maasingu hinnangul uue seaduse tulekuga lõppastmekoolitusest huvitatute järjekordi väljakutele pole karta, sest praegu kasutab kahte väljakut 11 000 inimest aastast. Ühel väljakul aga on võimalik koolitada 15 000 inimest aastas. Seega kolme väljakuga 45 000 inimest aastas.

Koolituse hindadest rääkides märkis Maasing, et neil on need olnud madalamad kui mõnel teisel autokoolil.