Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Rootslaste ahjusoe sai valmib Sauel

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vaasan Groupi uue tehase avamisel lõikasid selleks puhuks küpsetatud 15 kilogrammi kaaluva leiva läbi Saue linnapea Henn Põlluaas (vasakult), tehase ehitanud SRV juht Jukka Hienonen ja kontserni tegevjuht Esa Rautalinko. | FOTO: Peeter Langovits

Kui rootslased ostavad supermarketist või bensiinijaamast ahjusooja saia, siis suure tõenäosusega valmis see juba mitu kuud varem Harjumaal Sauel asuvas vabrikus ning ootas sügavkülmas õiget müügiaega.

Eestis müüakse uue tehase toodangust esialgu vaid muffineid, mille hind võib mõnele ostjale tunduda kõrge. | FOTO: Peeter Langovits

Vaasan Groupi uues pagaritoodete tehases hakati jõuludeks valmistuma juba augusti keskel, kui liinilt tulid esimesed Rootsi traditsioonilised jõulusaiakesed «lussekatid». Praegu tehakse safranisaiakesi kolmes vahetuses ja nii kümme nädalat järjest.

Oma õiget müügiaega luutsinapäeval ehk 13. detsembril ootavad need sügavkülmas. Sinna lähevad ka kõik teised Saue tehase tooted, olgu need siis valmisküpsetatud saiad või muffinid.

Otse ahjust sügavkülma

«Värsket saia tellides võib seda mõnel päeval üle jääda, aga kui poe sügavkülmas on eelküpsetatud toode, siis saab sooja saia müüa täpselt nii palju, kui ostetakse,» selgitas tehase juht Alar Oja ajakirjanike ringkäigu ajal, miks on vaja äsja küpsetus­ahjust tulnud saiu külmutada. Tema sõnul ulatub nende toodete säilivusaeg kuni aastani.

Osa Saue tehase küpsetisi – muffinid, plaadikoogid, saiakesed – võib müüa kohe pärast üles sulamist, teised on n-ö toored ja need tuleb poes kohapeal valmis küpsetada. Kolmandad on eelküpsetatud, kuid pannakse poes viieks minutiks ahju, et tekiks krõbe koorik ja leviks värske leiva lõhn. Eestis valminud külmutatud pärmitainast tehtud majaleiba pakutakse Skandinaavias nii hotellides kui ka restoranides.

Kui seni olid rootslaste saiakesed pärit nende endi kodumaalt, siis veel enne, kui Saue tehas valmis sai, suleti Rootsis üks väiksem Vaasan Groupi tehas, teine suletakse selle aasta lõpus.
«Kui meil enne oli kolm tehast, kaks Rootsis ja üks Soomes, siis nüüd jääb alles kaks  – Sauel ja Soomes,» rääkis kontserni tegevjuht Esa Rautalinko.

Ettevõte pakkus mullu kõigile Rootsis suletud tehase töötajatele võimalust Sauele tööle minna. Kontserni bake-off-valdkonna juhi Lenita Ingelini sõnul võttis kümnendik töötajatest selle pakkumise ka vastu ja aitab nüüd Sauel tehast käima panna. Ta ütles, et rootslased ei jää siiski pikemaks ajaks Sauele tööle. Kokku töötas Sauel erinevates etappides 30 rootslast.

Uute töötajate leidmine Eestis on Ingelini sõnul läinud sujuvalt. «Need, kes on tulnud, on ka paigale jäänud,» rääkis ta.

Rääkides Eesti töötajate palgast, kinnitasid mõlemad, et see on kohalikku palgataset arvestades igati konkurentsivõimeline. Kui suur on aga Eesti ja Rootsi töötaja palkade vahe, ei soovinud Rautalinko täpsustada. «Kui võrrelda Eesti, Soome ja Rootsi palku üldiselt, siis Eestis teenitakse umbes 40 protsenti sellest, mis seal,» ütles ta.

Tegevjuht lisas, et tööjõud on vaid üks osa kuludest, ja sugugi mitte kõige suurem. Kõige suurem kuluartikkel on tema kinnitusel tooraine, mida praegu tuuakse Rootsist.

Samas edaspidi tahab ettevõte kasutada nii palju kohalikku toorainet kui võimalik, kuna tänapäeval on transpordikulude osa üldkulutustest suur. «Nisujahu, mis on pagaritööstuse põhitooraine, on Eestis ka saadaval,» tõi tegevjuht näite.

Poolteistsada toodet
Esialgu läheb suurem osa tehase toodangust Rootsi, aga ka Soome ja Norrasse. Kuigi tootmine on Eestis odavam kui Skandinaavias, oli Rautalinko sõnul uue tehase Eestisse rajamise üks põhiargument soov hõivata osa külmutatud pagaritoodete turust Balti riikides.

«Külmutatud toodete turg juba eksisteerib. Kui minna ükskõik millisesse Tallinna supermarketisse, on see siis Selver või Maxima, siis seal on värske leiva lett, kus neid küpsetatakse,» kinnitas ta. Hetkel täidavad Eesti poodides leivalõhna levitavaid lette peamiselt Fazer, Eesti Pagar ja Mantinga.

Kuigi praegu on Saue tehase sortimendis 150 toodet, on kohalikesse poodidesse müügile jõudnud vaid muffinid. «Väga hästi ostetakse, aga alati võiks veelgi paremini minna,» rääkis Selveri küpsetuslettide juht Kristi Kristall.

Ligi paarikümnest muffinisordist on Selveris esialgu müügil šokolaadi-, maasika-, iirise- ja šokolaadi-vaniljemuffinid. «Kõige rohkem meeldib inimestele tavaline šokolaadimuffin,» tõdes Kristall.

Nii mõnegi eestlase jaoks võib muffinite hind tunduda liiga kõrge. Vaasan Groupi tegevjuhi Rautalinko sõnul määrab hinna lõppkokkuvõttes ikkagi müüja. «Meie hinnatase on konkurentsivõimeline,» kinnitas ta. Selveri esindaja sõnul saab hind alguse ikkagi tootmisest. «Eks siin ole raske süüdlast leida, aga igal pagari – ja kondiitritootel on omahind ja soodne ei ole neist ükski,» tõdes Kristall naerdes.

Vaasan Groupi plaanid on suured. Kuigi 100 töötajaga tehas on pagaritööstuse mõistes suur, võiks Rautalinko sõnul plaan B kohaselt tehase tootmispinda kolmekordistada.

Tagasi üles