Tänavatel sõidab autosid, kuid kõnniteed on inimestest tühjad, justkui oleks pühapäeva hommik. Nii kirjeldas Eesti suursaadik Kiievis gripiepideemias vaevleva linna ilmet eile keskpäeval.
Eesti saatkond inimtühjas Kiievis elab gripihirmus
5. november 2009, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti saatkonnas ja konsulaarosakonnas Kiievis töötab 14 inimest. Eile olid nad kõik jumala abiga terved ning täitsid rõõmsalt oma töökohustusi.
«Oleme ettevaatusabinõud kasutusele võtnud ja loodame, et keegi meist ei haigestu,» ütles Eesti suursaadik Jaan Hein telefonitsi. Telefon ja e-post ongi muutunud saatkonnapersonali põhiliseks suhtlusvahendiks välismaailmaga: nakkuse vältimiseks on füüsilised kohtumised jutulesoovijatega tühistatud või viidud miinimumini.
Eile keskpäevaks oli Ukrainas grippi haigestunud 260 000 inimest, neist 70 haiguse tõttu ka elu kaotanud. Kuid Hein rõhutas, et siiani pole päris selge, kas epideemia on üldse seagripiepideemia.
«Tegu võib olla ka kombinatsiooniga seagripist ja tavalisest sesoonsest gripist,» märkis Hein, refereerides Ukraina ning sinna saabunud Maailma Terviseorganisatsiooni spetsialistide sõnu. Ehkki see kõlab üllatavalt, püsib haigestunute ja surnute arv Ukrainas iga-aastase gripihooaja «graafikus».
Kurjakuulutav erinevus võrreldes tavalise gripilainega on vaid asjaolu, et kui tavaliselt hukkuvad gripi tõttu vanemad inimesed, rabab praegu haigus hauda just nooremaid.
Vastupidiselt siin-seal kõlanud teadetele on Ukraina piirid endiselt avatud ning inimeste liikumist ei takistata. «Esialgu on vara tervet riiki karantiini panna,» märkis Hein.
Ukraina on gripi tõttu keelanud avalikud üritused ning esimene üritus, mis keelu ohvriks langes, oli oma tagasivalimist taotleva presidendi toetuseks kavandatud meeleavaldus. Rääkides võimalusest, et gripipaanika võibki osutuda poliitilistel põhjustel ülevõimendatuks, jäi suursaadik diplomaatiliseks. «Seda saab hinnata vaid tagantjärele,» märkis ta. «Mina kuulun pigem sellesse koolkonda, mis eelistab [gripi puhul] pigem karta kui kahetseda.»