Tervisekaitseinspektsioon selgitab, kuidas teha vahet erinevatel hingamisteede viirustel ning ära tunda grippi.
Kuidas eristada hingamisteede viirusi?
tunneb ära kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihasvalu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole.
Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumisega, kuid sellega võib kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuus kutsutakse seda ka silma- või kõhugripiks, kuid selliseid haigusi maailmas ei tunta.
RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihasvaluga ning on eelmistest märksa tõsisem haigus, eriti just vanemate inimeste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Seejuures kergemini levib ja ägedamalt kulgeb just A-gripp.
Kõik ülemiste hingamisteede viirushaigused vajavad tüsistuste ärahoidmiseks põhjalikku ravimist. Soovitav on koju jääda, olla voodis ja juua palju sooja jooki, näiteks mustasõstrateed, ja kontakteeruda arstiga.
Gripiviirus püsib:
* Kõvapindadel - 24-48 tundi
* Poorsetel materjalidel (riided, paber) – 8-12 tundi
* Niisketel ja märgadel pindadel pikeneb gripiviiruse säilimine kuni 72 tunnini
* Saastunud kätel – kuni 5 minutit. Käte põhjalikul saastumisel – kuni 3 tundi