Seagripp näitab peagi uut palet

Alo Lõhmus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile võis Tallinna tänavatel ja kaubanduskeskustes näha mitmeid gripimaske kandvaid inimesi. See ennast või teisi kaitsta üritav noormees jäi pildile Viru väljakul.
Eile võis Tallinna tänavatel ja kaubanduskeskustes näha mitmeid gripimaske kandvaid inimesi. See ennast või teisi kaitsta üritav noormees jäi pildile Viru väljakul. Foto: Peeter Langovits

Seagrippi põhjustav viirus muteerub üha ning õige pea on oodata haiguse uus vormi ilmnemist. Senisest agressiivsema, tapjavormi tekke tõenäosus on teadlaste hinnangul aga väike.



Kui olete haigestunud seagrippi või hooajalisse grippi, muutub teie keha sõna otseses mõttes gripiviiruse tootmise vabrikuks. Mudeliarendust peetakse selles vabrikus suure au sees – iga päev tekib teie kehas juurde triljon erinevat gripiviiruse modifikatsiooni.



Mõned nendest uutest viirusevormidest, mis iga päev teie rakkudes tekivad, on potentsiaalsed massimõrvarid: kui nad pääseksid levima, niidaksid nad inimesi nagu loogu. Kuid nad ei pääse levima – enamasti.



«Igasugune gripiviirus muteerub, iga uus põlvkond on oma «vanematest» erinev,» ütleb Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi rakendusviroloogia professor Andres Merits. «Kuid see muteerumine viib enamasti patogeensuse vähenemiseni.»



Teisisõnu: gripiviirusel pole õelat eesmärki areneda võimalikult võikaks surmaviiruseks. Viiruse eesmärk on areneda hoopis võimalikult edukaks levijaks.



Inimkehade halastamatu mahatapmine võib selle eesmärgi saavutamist pigem segada. Kõige edukamad viirused on need, mis ei avalda peremeesorganismidele peaaegu mingisugust mõju, kuid mis nakatavad kõik sajaprotsendiliselt.



Tapjaviirus tekib juhul, kui mõni uudne viirusevorm peaks omandama samal ajal niihästi senisest parema levikuvõime kui ka letaalse mõju peremeesorganismile.



Midagi sellist võis juhtuda I maailmasõja lõpuaastail, mil  Hispaania gripina tuntud viirus viis hauda kuni kaks protsenti nakatunuist (see süütuna näiv arv tähendas tegelikult kümneid miljoneid hukkunuid).



Praegu on oma pinnavalkude (antigeenide) poolest suhteliselt sarnane gripiviiruse tüvi – samuti H1N1 – seagripi nime all tagasi, kuid surmavalt lõpeb alla 0,1 protsendi haigusjuhtumitest, mis on samas suurusjärgus iga-aastase sesoonse gripiga.



Viirusel uus võimalus


Seega tuleb hinge kinni pidada ja loota, et seagripi viiruse muteerumine viib gripi veelgi leebemaks muutumiseni, mis ongi kõige tõenäolisem arenguvariant. Siiski ootab Maailma Terviseorganisatsioon mõningase murega üht sündmust, mis võib anda viirusele uue šansi.



Novembri lõpus koguneb Saudi Araabiasse Meka linna ja teistesse moslemi pühapaikadesse üle 2,5 miljoni palveränduri. See palverännak – hadž – on suurhetk iga moslemi elus ning tänavu oodatakse palverändureid Mekasse 160 riigist.



Euroopast läheb teele üle 45 000 inimese, pruukides selleks mõistagi üldkasutatavaid lennujaamu. Miljonite inimeste kogunemine võib anda gripiviiruse levikule uue tõuke.



«Pidevalt muteeruv viirus võib massikogunemisi ära kasutada, mõni uus vorm võib leida «augu», mille kaudu välja pääseda,» möönab Merits. «Kuid ennekõike kehtib see ikkagi niisuguse vormi kohta, millel on mõni levikut soodustav konkurentsieelis. Patogeensed vormid kipuvad olema halva konkurentsivõimega.»



Vaktsineerimine pole ohtlik


Kuidas aga suhtuda gripivastasesse vaktsineerimisse, kas see võib tõesti olla ohtlik? Merits naerab sellise kartuse välja. «Euroopas kasutatavad vaktsiinid sisaldavad vaid inaktiveeritud viirust ning vaktsiini tõttu grippi haigestumise tõenäosus on sama mis keedetud munast tibu välja haudumise tõenäosus – see on võimatu,» kinnitab ta.



Merits on gripivaktsiini suhtes kriitiline hoopis teisel põhjusel. Ülimalt rangete turvastandardite tõttu toodetakse vaktsiini iganenud (kuid see-eest hästi läbi proovitud ja seetõttu ohutuks peetaval) meetodil, mis ei suuda koguseliselt enam rahuldada praegust nõudlust.



Gripivaktsiini toodetakse nimelt viljastatud kana- või hanemunades, mis on aeganõudev ja tülikas protsess. Nüüdisaegseid tehnoloogiaid kasutades oleks koekultuuride abil võimalik maailma vaktsiinivajadus lühikese ajaga rahuldada.



Kuid vaktsiini turule toomise eeltingimusena nõutavad kliinilised katsetused läheksid maksma hinnanguliselt paarkümmend miljardit krooni. «Kuna on olemas vana ja toimiv vaktsiin, ei hakka selliste kulude juures ükski firma uut välja töötama,» nendib Merits.



Ohu märgid


Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul tuleks kindlasti arsti poole pöörduda, kui gripihaigel ilmnevad järgmised sümptomid:


•    üle kolme päeva püsiv kõrge palavik


•    hingamisraskused, lühikesed hingetõmbed ning sinakaks tõmbumine


•    verine või värviline sülg ja röga


•    valud rinnas, madal vererõhk


•    laste puhul kiire või vaevaline hingamine


•    unisus, segiolek või tõsine nõrkusseisund


•    dehüdratsioon (vedelikukaotus), mis võib põhjustada peapööritust, uriini vähenemist või letargiat


Allikas WHO



Seagripp Eestis


•    Eestis on kinnitatud kokku 217 uue gripi haigusjuhtu.


•    Neist 79 lisandus sel nädalal.


•    Tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste laboris on uuritud 801 uue gripi kahtlusega analüüsi.


•    Alates kolmapäevast ei võta tervisekaitseinspektsioon enam igalt gripikahtlusega patsiendilt uue gripi analüüsi, kuna see on kujunenud hooajaliseks gripiks.


•    Möödunud nädalal registreeriti Eestis kokku üle 3800 ülemiste hingamisteede viirusnakkuse.


•    Gripihooaeg algas tänavu tavapärasest kaks kuud varem.


•    Tervisekaitseinspektsioon hindab grippi haigestumise intensiivsust keskmiseks, haigestumus ei ületa epideemilist taset.


Allikas: tervisekaitseinspektsioon



Maski kasutamine


•    Maski tuleks kasutada ainult vajadusel.


•    Maski peaks kandma haige inimene teiste inimestega kokku puutudes.


•    Kodus pole vaja maski ette panna, tuleks vaid pereliikmetega distantsi hoida.


•    Haige ei pea maski pidevalt kandma.


•    Ühe maski eeshoidmise aeg peaks olema 2–3 tundi.


•    Mask on tõhus vaid juhul, kui see on kuiv. Kui mask niiskeks läheb, pääseb viirus läbi.


•    Kui maski sisse on aevastatud, tuleb see välja vahetada.


•    Maski võib ette panna rahvarohketes kohtades, kui pole kindel, et ümbritsevad inimesed on terved.


•    Marlimask tuleks enne uut kasutamist pesta vee ja seebiga, kuivatada ning mõlemalt poolt triikida.


•    Õues tuleks pigem värsket õhku hingata

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles