Vasikas uues kuues

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vitello Tonnato
Vitello Tonnato Foto: Liis Treimann

On roogasid, mis kosutavad ühtmoodi tõhusalt nii suvel kui talvel, üks säärastest on näiteks vitello tonnato. Algselt Põhja-Itaalia, täpsemalt Piemonte-kandi eriroog on tänaseks Itaaliast mujalegi levinud ning seda võib leida pea igast itaalia talupojakööki pakkuvast restoranist või trattoria'st.

Võõrkeelse nime taha on peitunud lihtne toit - külmad vasikaprae lõigud tuunikala-majoneesi kastmes. Suvekuumuse ajal annab külm ja kerge taldrikutäis koos krõbesaia ja pudeli jaheda valge veiniga õhtusöögi mõõtmetes kõhutäie. Varatalvises hämarikus aga, kus söömine tundub olevat üks võimalik äraelamisviis, saab samast toidust kena eelroog põhjalikuma söömaaja alustuseks.

Vitello tonnato on oma populaarsuse võlgu ilmselt tänuväärsele tõsiasjale, et toidu võib valmistada ette juba eelmisel päeval, et siis külaliste saabudes see külmkapist võtta ja garneerida. Samas ei pea sugugi jäigalt reegleid jälgima ning just nimelt vasikat hautama. Miks mitte viilutada esimese jõulupüha kergeks eineks eelmisest õhtust järelejäänud kalkunipraadi - kalkuni maitse ja tekstuur sobib tuunikala-majoneesiga samuti suurepäraselt. Lihtne trattoria-toit on ka keedumuna poolikud samasuguse tuunikala kastme alla peidetuna.

Vitello ehk vasika ettevalmistus:

1,5 kg vasikaprae tükk
0,5 l valget kuiva veini
1 porgand, varsselleri vars, sibul
4-5 musta pipra tera, paar vürtspipra tera, 2 loorberilehte, soovi korral oksake värsket salveid.

1. Võtke kena vasikaprae tükk (poolteist kilo minimaalselt, muidu ei jagu seda kassilegi).
2.Kui see on veidi lai ja lame, siduge kööginööriga rulliks kokku.
3. Asetage potti, lisage vett, laske keema tõusta ja riisuge vaht.
4. Lisage valge vein, tl soola, vürtsid ja maitseköögiviljad
5. Keetke madalal tulel poolteist tundi.
6. Laske vedeliku sees veidi jahtuda (pool tunnikest ehk), siis vedelikust välja ja kaetult (et ei kuivaks) jahtuma. Tegemist on ju külma roaga, seega peab liha olema täiesti jahtunud, kui talle kastet peale panema hakkate.

Liha ei pea tingimata keetma poti sees pliidil. Võib ka vabalt ahjupotti panna ja ahjus küpetada, peaasi, et liha ei kuivaks ja oleks enam-vähem puljongiga kaetud. Vasikaliha on teadupärast üsna rasvavaene ja kipub isegi keetmisel pudedaks minema.
Puljongit ei tasu kohe ära visata, esiteks võib seda külmutada ja vajadusel mõnele kastmele lisada. Teiseks võib tilgake puljongit sobida tuunikalakastme lahjendamiseks.

Tonnato ehk tuunikalakaste

2 prk tuunikala õlis
1 prk Hellmann'si majoneesi
2 anšoovist
10 kapparit
poole sidruni mahl
üks keskmine küüslauguküüs
musta pipart

Originaali järgides peaks kastme jaoks valmistama majoneesi ise, kuid väga hästi sobib ka Hellmannsi majonees - paks, tihke ja maitserohke.
Tuunikastme valmistamiseks on vaja paar purki tuunikala õlis (suurem osa õlist võib ära kallata, aga hirmus kuivaks ei pea pigistama). Lisaks veel majoneesi, kappareid, anšooviseid, veidi purustatud küüslauku, sidrunimahla ja muidugi ka purustatud musta pipart. Võib-olla ka veidi puljongit, mis vasika keetmisest järgi jäi.
Purustage kannmikseris või köögikombainis tuunikala, küüslauk, kapparid (u 10 tk), anšoovised (2-3) pluss muud koostisosad (v.a majonees). Kui segu on ühtlaselt purustatud, segage hulka purk majoneesi ja timmige maitset pipra ja sidrunimahlaga. Kastme maitse peaks olema ühtaegu soolakas (anšoovis ja kappar), hapukas (kappar ja sidrunimahl) ja täidlane (majonees ja tuunikala). Seda on raske kirjeldada, aga lihtne saavutada. Ükski komponent ei tohiks teistest üle käia, aga tuunikala peab muidugi äratuntav olema.
Kastme konsistents peaks olema midagi 20-protsendilise hapukoore taolist, nii et kui tegid liiga paksu kastme ja majoneesi ei taha lisada (kartes maitset liiga mahendada), siis lisa veidi puljongit. Kui aga kaste sai liiga vedel ja sa ei taha tuunikalaga liialdada, lisa veidi riivitud parmesani, see pakseneb seistes veidi ja annab tihedust.

Serveerimine

Erinevad raamatud annavad erinevaid juhiseid, kui kaua peaks vasikaliha kastmega koos enne serveerimist seisma. Elizabeth David väidab ühes oma kahest retseptist, et lihaviilud tuleb kastmesse marineerima jätta lausa päevaks-paariks. Minul pole kunagi sellist kannatust olnud.
Niisiis viilutage jahtunud vasikaliha nii õhukeseks, kui saad, arvestades, et liha kipub pude olema. Seega u 3-5 mm on ka täitsa paras. Asetage liha ühe kihina taldrikutele või suurele vaagnale, valage peale sentimeetripaksuselt kastet (uputada ei maksa) ja kaunistage kapparite või sidrunilõikudega.

Niisiis ei midagi keerulist, tegelikult on tegemist õhukeste vasikaprae lõikudega, mis kaetud väga kiirelt valmiva tuunikalakastmega. Ebamugavaks võib selle ettevõtmise muuta vaid asjaolu, et liha tahab varem ettevalmistamist, et jahtuda jõuaks.Kui aga liha juba kastme alla on pandud, võib seda veel järgmistelgi päevadel süüa, kastmega koos läheb see muidugi ainult paremaks.

Vasikaliha polegi enam nii rariteetne kraam kui vanasti. Nii mõnelgi turul leiab just sellele lihale spetsialiseerunud müüjaid, kui aga turg ei tõmba, tasub vasikaliha otsida näiteks Stockmannist. Kolmapäev on vasika päev, mil Stockmanni lihaletti saabub värske kraam nii filee kui ka praetükkide näol. Kuna aga pakkumine ei pruugi pidevalt kasvavat nõudlust rahuldada, siis ei saa alati loota, et nädala lõpuni vasikat jaguks. Nii et vasikasõpradel tasub just kolmapäeval-neljapäeval Stockmanni lihaletist vasikat nõutada.

Vasikas ja vein

Kui juba selline väärikas Itaalia roog ette võetud, oleks seda patt ilma hää veinita ära süüa. Veini valimisel on aga mitmeid võimalusi. Klassikaline valik on valged veinid - Itaalia Chardonnay'd, sobivad ka Uus-Meremaa Sauvignon Blanc'id. talveõhtud võivad kutsuda ka punase veini juurde, siis tasub vaadata Piemonte piirkonda - Barbera d'Alba, mõni lihtsam Barbaresco. Itaallased ise joovad siia kõrvale ka Dolcettot, mis tõlkes tähendab "magusakest", kuid see kombinatsioon sobibki pigem kuhugi rahvast pungil hubasesse trattoria'sse, kus kannuga lauale kantavale veinile väga suurt tähendust ei omistata.

Krugeri veinipoe soovitus on Casetta Gavi di Gavi. Vein on valmistatud 100 protsenti Cortese viinamarjast Itaalia ühes kuulsaimas ja parimas veinipiirkonnas Piemontes, täpsemalt Roero piirkonna südames Vezza dAlbas. Gavi di Gavi lõhnabukett on peen, väga pehme, kergelt vürtsine, värv õlgkollane, roheliste alatoonidega. veini kerge ja värske maitse teeb sellest hea kaaslase kalatoitudele, eelroogadele või ka niisama aperitiiviks. Vitello tonnato kõrval tuleb hästi välja veini kerge mineraalsus, mis sobib kastme soolasuse ja rasvasusega.


Rooga aitas valmistada Stocmanni toiduosakond www.stockmann.ee.

Veinisoovitused Krugeri veinipoelt  www.wineshop.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles