Kolumnist Jüri Pino kirjutas eile Postimehes, et vaatamata erinevate alkoholipiirangute kehtestamisele joob Eesti rahvas rohkem kui varem. Tervise Arengu Instituudi (TAI) direktori Maris Jesse sõnul tulid aga piirangud tegelikult pärast tarbimise plahvatuslikku kasvu.
Jüri Pino tõi välja, et aastast 2000 toimus kaheksa aasta jooksul alkoholitarbimise 63-protsendiline tõus, samas kui 2000. aastal võis alkoholi osta ööpäev läbi ning reklaamgi polnud nii piiratud kui praegu. Samuti märkis ta, et alkoholiaktsiis on tõusnud.
«Ometi, tuleb välja, juuakse rohkem. Kuidas see võimalik on, kui raske kätte saada? Kõik need piirangud on ju kehtestatud mõttega, et inimesed vähem tina paneksid. Aga nemad ignoreerivad mudeleid ja kavu,» kirjutas Pino.
Maris Jesse sõnul pani Jüri Pino kokku kaks ajaliselt nihkes asja ja jõudis seetõttu ekslikule järeldusele - kasv alkoholitarbimises toimus meil aastatel 2000-2007, ajalised müügipiirangud tulid aga aastatel 2007-2008.
Kui näiteks 2002. aastal tarbiti Eestis 10,3 liitrit puhast alkoholi ühe elaniku kohta, siis 2007. aastaks oli vastav näitaja pidevalt tõusnud ning jõudnud 12,6 liitrini. Seejuures hakati turistide alkoholitarbimist Eestis maha arvestama alles 2006. aastal, mis tähendab, et koos turistidega oleks kasv olnud veelgi suurem.
2008. aastal, kui tõusis alkoholiaktsiis ja alkohol kallines, siis tarbimine tegelikult ka vähenes 11,9 liitri puhta alkoholini inimese kohta. Sedagi on siiski palju - Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on elanikkonna tervisele ohtlik juba üle 6 liitri absoluutalkoholi inimese kohta aastas.
«Alkoholi tarbimise tõusul Eestis on mitmeid põhjuseid, esimesena see, et palgatõus oli Eestis veel suurem kui aktsiisitõusu mõju alkoholi hinnale ehk inimeste alkoholi ostujõud kasvas oluliselt ja inimesed seda ka kasutasid,» selgitas Jesse vahepealse tõusu tagamaid.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel oli aastal 2007 keskmise palga eest saadava õlle ja viina kogus pea kaks korda suurem kui 2000. aastal. Oma osa oli seejuures ka samal perioodil kahekordseks kasvanud alkoholireklaami mahtudel.
Kui 2003. aastal oli uuringufirma TNS Emori järgi Eesti televisioonis 51 tundi alkoholireklaami, siis 2007. aastal juba 119 tundi. Trükimeedias kasvas alkoholireklaami maht samal ajavahemikul 535 lehekülje pealt 1116ni.
Kuigi eile selgus, et hoolimata mullusest alkoholiaktsiisi tõstmisest 33 protsendi võrra on aktsiisi laekumine riigikassasse samaks jäänud ning alkoholitootjate liidu juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul on näha, et riigi aktsiisipoliitika ei ole pärssinud inimeste alkoholitarbimist ega täitnud ka rohkem riigikassat, vaid hoogustanud salaalkoholiga kauplemist, polnud TAI direktor Maris Jesse selle väitega nõus.
Keskmise alkoholitarbimise hulka on küsitluste põhjal sisse arvestatud ka illegaalse alkoholi tarbimine ning kokkuvõttes alkoholitarbimine 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes siiski langes. Ka konjunktuuriinstituudi 2006. aasta uuringust oli näha, et nende inimeste osakaal, kes tunnistavad, et ostavad lisaks legaalsele alkoholile ka illegaalset, oli 1998. aastaga võrreldes langenud 36 protsendilt 5 protsendini.