Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on praegune eesmärk nuputada välja süsteem, kuidas arstitudengite abiarstina töötamine täpselt toimib. See võimaldaks üliõpilastel juba varakult saada erialase töö kogemus.
Abiarstide süsteem parandaks arstiharidust
23. november 2009, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lihtsustatult öeldes oleks, et kui tudeng on jõudnud teatud tasemeni, näiteks kolmanda või neljanda kursuse lõppu, siis on tal võimalik teha vaheeksam, kus ta kinnitab oma teadmisi teatud piires, mis annaks teatud õiguse osaleda abiarstina arsti töös,» kirjeldas Pevkur.
«Mis ajal see vaheeksam tuleb, kas ta üldse tuleb ja kas on üldse mingisugune teistsugune regulatsioon, see ongi nüüd kokkupandava komisjoni töö,» lisas ta.
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) liige Gilber Kask näeb seaduse muutmises võimalust muuta paremaks ka meditsiinisüsteemi.
«See muudaks meditsiinisüsteemi selles mõttes paremaks, et arstidel oleks vähem sellist lihtsamat tööd ja saaks keskenduda oma põhi tegevustele, raskematele protseduuridele,» seletas Kask ning lisas, et tudengitele on see loomulikult hea võimalus juba varakult hakata tegema erialast tööd.
«Tudeng peaks saama minna abiarstina tööle peale neljandat kursust, palk ei ole midagi suurt, saavad teha ettenähtud toiminguid ja pärast, kui arstiteaduskond on lõpetatud, siis residendina tööle asuda,» kirjeldas Kask nägemust uuest süsteemist.
«Tasustamise pool on veel lahtine: kas me käsitleme seda lõpuks kui õppeprotsessi osa, kas me käsitleme seda teenimisvõimalusena, kas see teenimisvõimalus tuleb riiklikuna või haiglate finantseerimisena - sellised üksikasjad ongi vaja läbi rääkida,» seletas sotsiaalminister.
«Võib jääda mulje, et raha on kitsaskoht aga see ei ole meie arvates number üks prioriteet,» kinnitas EAÜSi liige.
«Raha ei mõjuta meid praegu üldse. Peaasi, et saaks tõesti teha seda, mille jaoks me õpime. Me ise kardame natuke seda ka, et patsiendid hakkavad arvama, et tudengid tulevad ja teevad aga me tõesti oleme just õppinud,» lisas Gilbert Kask.
Eeskujuks on võetud Soome, kus Pevkuri sõnul olevat üks paremini väljatöötatud süsteem.
«Olukord, kus tudengid näevad ise suurt võimalust olla parem arst, kindlasti vajab ja väärib kaalumist,» seletas Hanno Pevkur.
Pevkur ei osanud öelda, millal võiks regulatsioon lõplikult valmis saada, ent kevadeks on soov esialgne pilt ja kontseptsioon kokku panna. Regulatsiooni väljatöötamise töögrupp saab kokku esimesel võimalusel, kui kõik osapooled on nimetanud oma esindajad.
Kevadel käisid Pevkuri sõnul arstitudengid välja mõtte, et abiarsti teemat võiks ka ministeeriumi tasandil arutama hakata ning siis lepiti kokku, et arstitudengite suveülikoolis võetakse teema pikemalt ette ning praeguseks ongi jõutud töögrupi moodustamiseni.
Sotsiaalministeerium saatis erialaliitudele ja seltsidele kirja ettepanekuga moodustada töörühm, kes peab välja töötama arstiteaduskonna üliõpilaste abiarstina töötamise õiguse seadusandliku regulatsiooni.