Pärast seda, kui Tervise Arengu Instituut avaldas eestimaalaste alkoholitarbimise statistika, on palju vaieldud selle üle, kas mitte soomlased pole meie suures numbris süüdi. Statistika koostanud konjunktuuriinstituut (EKI) kummutab kahtlused.
Soomlased joovad ära meie viina?
25. november 2009, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKI direktori Marje Josingu sõnul teatakse Soome turistide Eestist kaasa viidud koguseid läbi Soome enda. Nimelt on Soome jaoks oluline uurida, kui palju elanikud Eestist alkoholi kaasa ostavad, sest sisuliselt nemad kaotavad sellega maksuraha ja selle raha saab Eesti riik, selgitas Josing. Sama käib ka tubakatoodete kohta.
Soomes viiakse Josingu sõnul igakuiselt läbi suurte valimitega elanike küsitlusi, kus helistatakse ja küsitakse, kas inimene on käinud viimase kuu jooksul välismaal, kas ja kui palju on ta sealt alkoholi ja tubakatooteid kaasa ostnud.
Lisaks teeb Soome statistikaamet kvartaalseid analüüse, kus piiriületajaid küsitletakse lennujaamas, sadamates. Kõiki neid andmeid kasutab Josingu sõnul ka Eesti Konjunktuuriinstituut oma statistika koostamisel.
Instituudi põllumajandusturu uuringute sektori juhataja Pille Liivaauk lisas, et eestimaalaste alkoholitarbimist välja rehkendades on arvestatud ka sellega, kui palju soomlased ja teised turistid Eestis olles kohapeal joovad.
Selleks on kaks viimast aastat suvisel kõrghooajal läbi viidud 1000 eri rahvusest turisti hõlmanud küsitlused ning sealt saadud andmeid on laiendatud vastavalt turistide hulgale. Talvise tarbimise juures on võetud arvesse ka seda, et siis tarbitakse vähem õlut jne. Väga täpselt sellise uuringuga küll turistide tarbimist mõõta ei saa, kuid vahe tegelikkusega võib Pille Liivaaugu hinnangul olla äärmisel juhul komakohtades.
Eesti endiselt Soomest ees
Kuigi Soome kohta ilmusid hiljuti värsked andmed, mille kohaselt meie põhjanaabrid tarbivad justkui rohkem alkoholi kui meie, pole see tegelikult nii. Kui Eestis tarbiti 2008. aastal 11,9 liitrit puhast alkoholi ühe elaniku kohta, siis Soomes on vastav näitaja 10,4 liitrit.
Ajakirjandusest Soome kohta läbi käinud number - 12,5 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas - kehtib tegelikult üle 15-aastaste kohta. Eesti puhul on aga praegu nii meedias kui Tervise Arengu Instituudi kampaanias käibel kogu elanikkonnale laiendatud number, mis hõlmab ka imikuid ning tähendabki seda, et need, kes alkoholi tegelikult tarbivad, teevad seda veelgi rohkem, kui see number näitab.
Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse sõnul on aga oluline keskenduda mitte meie kohale «edetabelis», vaid tarbitavatele kogustele ja sellele, mida teha nende vähendamiseks.
«Majanduslanguse tõttu vähenenud sissetulekud ja aktsiisi- ja käibemaksust tulenev hinnatõus vähendavad praegu meie inimeste alkoholi ostujõudu. Rahvusvahelises statistikas saab see nähtavaks mõne aasta pärast. Ja siis näeme, kas oleme «edetabelis» liikunud võrreldes teistega. Aga kõige olulisem on, et meil endal tarbimine allapoole läheks ja sinna jääks, kui sissetulekud jälle kasvama hakkavad,» rõhutas Jesse.