Heas füüsilises vormis olevad teismelised lähevad suurema tõenäosusega ülikooli ning teenivad tulevikus keskmiselt rohkem oma kehvemas vormis olevatest eakaaslastest.
Terves kehas on tõesti terve vaim
8. detsember 2009, 11:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi Sahlgrenska akadeemia ja Sahlgrenska ülikooli haigla teadlased võtsid vaatluse alla andmed 1,2 miljoni rootsi ajateenija füüsiliste ja vaimsete võimete kohta. Uuritavad olid sündinud ajavahemikus 1950-1976, vahendab
PhysOrgi.
Uuringus kõrvutati ajateenijate füüsilise testi ja IQ-testi tulemusi. Selgus, et keskmisest paremate füüsilise testi tulemustega sõdurid kippusid olema ka vaimsete võimete poolest üle keskmise.
Positiivne korrelatsioon oli siiski olemas vaid hea südameveresoonkonna võimekuse ja intelligentsuse vahel. Ehk teisisõnu, heade vaimsete võimetega hiilgasid head jooksjad, aga mitte need, kellel oli palju lihasjõudu.
Hea jooksuvorm viitab tugevale südamele ja kopsudele ning hästi arenenud veresoonkonnale, mis võimaldavad hapnikku efektiivselt seda vajavate kudedeni toimetada. Teadlased järeldasid, et sellest peab kasu olema ka ajule, millest tulenevadki head intelligentsustesti tulemused.
Teadlased leidsid, et teismelised, kes on vanuses 15-18 füüsiliselt aktiivsed, teevad sellega oma ajule suure teene. Seetõttu usuvad nad, et kehaline kasvatus on väga oluline koolihariduse osa.
Vaatluse alla võeti ka uuritud meeste elu pärast sõjaväeteenistuse läbimist. Tulemuste analüüs näitas selgelt, et paremas vormis olnud sõdurid said hilisemas elus keskmisest paremini tasustatud ja hinnatud töökohti.