Digiajastu sulgeb Raplamaa väikeapteegi uksed

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Kuna 52 aastat Raplamaal Järvakandis apteeki pidanud Ulve Tomsonil (76) ei ole väikese apteegi omanikuna raha, et muretseda uut digiretseptisüsteemi, on staažikas apteeker sunnitud uuest aastast apteegi kinni panema.

Et 1400 elanikuga Järvakandis asuv apteek saaks uue süsteemiga kaasa minna, oleks vaja ligi 40 000 krooni, aga Tomsonil seda raha kuskilt võtta pole.



«Eks ole aeg juba nüüd puhata ka veidi,» ütles särasilmne proviisor ja lisas, et tegelikult on vald talle pakkunud võimalust, et nemad ostaksid digiretseptisüsteemi, soovides, et apteek siiski edasi töötaks.



Tomson aga tahaks pigem nüüd juba aja maha võtta, minna reisile ja näha rohkem maailma ning samuti veeta rohkem aega oma Pärnumaal Tori lähedal asuvas maakodus. «Samas loodan siiski, et keegi tuleb ja võtab selle apteegi üle, kuigi noori on maale tööle raske meelitada,» nentis ta.



Pool sajandit paigal


Tomsoni töökoht asub Järvakandis vaiksel tänaval eramajade piirkonnas. Apteek asub naise koduga samas majas, alumisel korrusel käib päeviti vilgas töö ning õhtul töö lõpetanuna läheb apteeker üles oma eluruumidesse.



Apteekreid, kes oleks tööd teinud juba üle poolesaja aasta, pole Eestis palju. Enamik neist, kes koos Tomsoniga rohkem kui pool sajandit tagasi Tartu Ülikooli farmaatsia eriala lõpetasid, on nüüdseks selle ameti maha pannud.



Rakvere külje alt Haljalast pärit Tomson ei läinud proviisoriks õppima vanemate tahtel, vaid tema mõjutajaks oli hoopis keskkooliaegne pinginaaber Tiiu Talves, kelle ema oli apteeker. «Võib-olla sealt on see pisik pärit,» mõtiskles Tomson.



Kuigi toonane Haljala kooli direktor püüdis lahtise peaga tüdrukut, kes lõi usinalt kaasa nii isetegevuses kui ka spordis, mõjutada õpetajaametit omandama, leidis ta ennast lõpuks ikkagi farmaatsia erialalt.



Apteekrina on aga Tomson kogu aja töötanud just Järvakandis. Tööpakkumisi on küll tulnud ka mujalt. Näiteks pealinnast, kuhu proua nooremana kibeles, aga kuna pärast ülikooli lõpetamist suunati ta koos abikaasa Valdekuga Rapla rajooni, siis nii läks.



Inimeste ärakuulaja


Nüüd, 52 aastat hiljem meenutab eakas proviisor seda, mis algusaastatel teisiti oli. Ravimeid tuli segada enamjaolt ise ja Järvakandi lähedal asusid põllud, kus ta kummelit ja muid ravimtaimi kasvatas.



«Lõuna-Eestis käisime leesikat korjamas, see oli alati tore ettevõtmine,» meenutas Tomson.


Võtmeks, kuidas nii kaua ühte ametit pidada, peab eakas proua seda, et talle meeldib teisi aidata ja inimestega suhelda. Samas, kui oli aeg valida eriala, mõlgutas ta ka mõtteid minna arstiks õppima.



«Aga arvan, et olen selleks liiga emotsionaalne inimene, et arstitööd teha, mulle läheksid patsientide läbielamised liiga palju hinge,» ütles Tomson.



Apteek on proviisori sõnul kohalikele tihtipeale ka jutustamise kohaks, kus saab juba aastakümneid klientideks olnud inimestega maailma asju arutada. «Sellel raskel ajal on inimesed rohkem oma muresid kurtma hakanud,» ütles Tomson.



Ja kuigi räägitakse, et pensionärid on praegu kõige stabiilsema sissetulekuga vallaelanikud, ei jätku neil ikkagi raha, et ravimeid osta. «Kui küsin, et kuidas siis ei ole, vastavad nad, et peavad rahaliselt aitama oma lapsi ja lapselapsi,» rääkis Tomson.



Seoses digiretseptiga küsivad eakamad inimesed apteekri käest enim seda, kuidas nad nüüd saavad näiteks oma tütre retseptiravimit ostma saata. «Eks inimestel ole eelarvamusi, sest nad ei oska sellelt uuelt süsteemilt midagi oodata,» ütles ta.



Alates uue aasta esimesest päevast Tomson enam ravimeid ei müü. «Aga kuna retsepte saab kirjutada välja poole aasta peale, siis on paljud inimesed käinud detsembris pikalt ravimeid ette varumas,» rääkis proviisor.



Pärast seda aga on Järvakandi inimestele lähimad kohad, kust arstimeid osta, kas 30 kilomeetri kaugusel asuv Rapla või Vändra.



Digiretsept


•    Hakkab kehtima 1. jaanuaril 2010.



•    Peamine erinevus võrreldes praeguse süsteemiga on see, et paberil retsept kaob ära ning retseptiravimi ostmiseks tuleb apteeki minnes tulevikus alati kaasa võtta isikut tõendav pildiga dokument. See võib olla juhiluba, ID-kaart, pensionitunnistus või mõni muu dokument.



•    Erandolukordades saab ka tulevikus välja kirjutada paberretsepti, näiteks elektrikatkestuste ajal. Samuti ei pea arst koduvisiitidel arvuti- või printeriga ringi liikuma ning ta kirjutab retsepti paberile.



•    Nii nagu praegu, võib ka tulevikus paluda kellelgi teisel oma ravimile järele minna ja maal elavale vanaemale saab laps või lapselaps rohu koju viia. Ostja peab teadma vaid retseptiomaniku isikukoodi. Oluline erinevus tulevikus on aga see, et süsteemi talletatakse ka ravimi ostja isikukood, seega ei ole mõtet proovida naljaviluks kellegi ravimeid osta.



•    Vajadusel saab võimalike väljaostjate ringi siiski piirata, kas ainult iseenda või teatud isikutega. Volitatud isikuid saab märkida patsiendiportaalis või siis paluda, et arst märgiks retsepti privaatseks, mis tähendab, et isik saab ainult ise oma ravimit välja osta.



•    Digiretsepti näol saavad arstid edaspidi tagasisidet selle kohta, kas ravim üldse osteti välja või milliseid ravimeid on inimesele varem välja kirjutatud. See annab arstile võimaluse patsiente paremini ravida – ta näeb näiteks ravisoovituste järgimist ega kirjuta ravimeid, mis omavahel kokku ei sobi.



•    Mugavamaks muutub teatud kroonilisi haigusi põdevate inimeste elu: näiteks kui kroonilise haiguse tõttu peab juba pikemat aega tarvitama sama ravimit, ei ole retsepti saamiseks tingimata vaja arsti juurde minna. Arst saab nõusoleku korral retsepti koostada ka pärast telefonikõnet või selle ajal. Pärast helistamist saab inimene kohe minna apteeki rohtu ostma.



Allikas: sotsiaalministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles