USA teadlased avastasid rakkudest valgu, mis võitleb erinevate viiruste, sealhulgas ka gripiviiruse vastu. Avastus võib soodustada vaktsiinide tootmist ja aidata kaitsta inimesi gripi eest.
Teadlased avastasid uue võimaluse gripi ohjeldamiseks
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
21. detsember 2009, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädalal ajakirjas Cell avaldatud artiklis kirjutasid teadlased, et avastatud geenide perekond toodab valku, mis takistab viirustel rakku tungimist, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
«See valk on organismis loomulikult olemas ning see võitleb pidevalt gripi vastu,» ütles uurimuses osalenud Harvardi meditsiinikooli teadlane Stephen Elledge.
Elledge ja tema kolleegid kasutasid uut uurimismeetodit nimega RNA interferents, mille abil saab süstemaatiliselt üksikuid geene rakkudes välja lülitada. Seejärel viidi rakud kokku gripiviirusega. Nii avastasid teadlased väikese rühma gripivastaseid valke, mis suurendavad keha loomulikku vastupanuvõimet viirusnakkustele.
«Kui neid valke tootvad geenid välja lülitada, paljuneb viirus viis kuni kümme korda kiiremini. Järelikult on need valgud vahendiks, mille abil rakud saavad blokeerida 80 kuni 90 protsenti sisse tunginud viirustest,» ütles Elledge.
Teadlased näitasid ka, et kui rakud seda valku rohkem tootma panna, muutuvad nad gripile vastupidavamaks. Samuti näidati, et üks selle perekonna valkudest nimega IFITM3 kaitses mitmete viiruste eest, muu hulgas mõned gripiviiruse tüved, Lääne-Niiluse viirus ja dengue viirus. Valgud ei kaitsnud aga rakke näiteks HIV või C-hepatiidi viiruse eest.
Uuring aitab paremini mõista, kuidas keha gripi ja muude viiruste vastu võitleb. Lisaks võimaldab see välja töötada paremaid meetodeid inimeste kaitsmiseks gripi ja teiste viirushaiguste eest.
«Kui selle valgu tootmist kodulindudes või sigades võimendada, muutuksid nad gripile vastupidavamaks. Nii saaks ka inimesi loomadelt pärinevate viiruste eest kaitsta,» selgitas Elledge.
Lisaks võimaldab avastus lihtsustada vaktsiinide tootmist, muutes näiteks vaktsiinide tootmiseks kasutatavates kanamunades keskkonna viirustele sobivamaks. «Kui see geen eemaldada rakkudest, kus viirus areneb, hakkab viirus tunduvalt kiiremini paljunema. Nii saab vaktsiine kiiremini toota,» ütles Elledge.