Kuidas poes ostjatega manipuleeritakse

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riideostul võib mängida olulist rolli ka hind.
Riideostul võib mängida olulist rolli ka hind. Foto: SCANPIX

Kaupmehed teavad arvukalt võtteid, kuidas panna inimesi rohkem ostma. Milliseid nippe ja võtteid kasutavad poed ostjate mõjutamiseks rääkis Läti turundusekspert Janis Kulbinš Läti telekanali TV5 saates «Meie teema».

«Iga firma, kes midagi müüb, tahab pakkuda suurt valikut kaupu. Hooaja alguses ostetakse suurel hulgal sesoonset kaupa ja sellest püütakse müüa võimalikult palju maha ilma allahindluseta, aga mõeldakse ka sellele, kuidas kätte jäänud kaubast omahinnaga lahti saada,» vahendab TVNET Janis Kulbinši intervjuud.

Hooaja alguses on valik suur, selle lõpus aga on võimalik soetada asju omahinna eest.

Kulbinši sõnul on sageli riiete puhul juurdehindlus mitusada protsenti, elektroonikal vähem. Et poed saaksid tooteid pakkuda, peavad nad arvestama teatud sisseostude mahuga. Sellepärast ostetakse näiteks 1000 eset ja rehkendatakse, et sadakond müüakse kalli hinna eest, 500 keskmise juurdehindlusega, 400 antakse omahinnast ära. Esimeste kahe tulu katab kulud,» rääkis ekspert.

Ta lisas, et kalleid asju sunnib inimesi ostma instinkt pälvida tunnustust. «Me kõik tahame endast mingit muljet jätta. Kuidas me riietume, kuidas meid nähakse, millega sõidame, kus elame – selle järgi meid ühiskonnas hinnatakse. See on üks motivaatoritest, miks inimesed on nõus  maksma uue iPhone või uue kollektsiooni riiete eest. See annab neile pisut aega, kui nad tunnevad end paremini kui teised. Kui põhjendatud see on, on iseküsimus. Kusjuures, mida hullem on riigi majanduslik olukord, seda suurem on soov end näidata,» rääkis Lubinš. Tema sõnul sõltub kauba maksumus Lätis turu suurusest, sest ei ole võimalik pakkuda laialdast valikut, kui kogu riigi käive on väiksem kui mõnes Euroopa suurlinnas.

Ta rääkis ka mõningatest võtetest, mida müüjad kasutavad.

«Teatud staatusega poodidesse pannakse allahindluste ajal müüki vanast kollektsioonist pärit või kehva kvaliteediga kaupa. See on üks räpastest võtetest.. Nii saab teha, kuni inimesed lasevad sel juhtuda. Inimesed hääletavad rahakotiga. Harva kui loetakse raha ja võrreldakse hindu erinevates poodides,» tõdes mees.

Sageli kasutatakse poodides seda võtet, et tehakse allahindlus mingile kaubale, mis pole seal põhiline müügiartikkel. Inimene tuleb seda ostma, aga ostab lisaks veel midagi. «Suured toidupoed teevad sooduspakkumisi kaubale, mida inimesed kindlasti ostavad. Pood ise on kui labürint, inimene läheb ostma soodushinnaga suhkrut, aga ostab veel üht-teist tavahinnaga,» tõi ta näite. Enne poodi minemist tasub järgi mõelda, mida on vaja. «Tehke sisseostude nimekiri, seda nii toiduainete, riiete aga ka kodumasinate puhul ja siis vaadake, kus on kõige soodsam osta,» soovitas Lubinš.

Eelarve aitab

Ekspert soovitas tarbijatel harjutada end koostama eelarvet. «Vähe on neid inimesi, kes võivad öelda kui palju nad kulutavad. Rikkad loevad oma raha, nad teavad sendi täpsusega, kui palju neil raha. Mitte heal järjel elavad inimesed aga ei tea, kui palju neil raha on. Eelarve tegemine on harjumuse küsimus. See komme tekib 21 päeva jooksul. On vaja mõista, miks on vaja  koguda,» soovitas ta. Paljud on hädas laenude ja liisinguga. Hea põhjus eelarve koostamiseks on hakata koguma. «Me loobume millestki, aga pärast selgub, et meile ei olnud seda üldse vaja. Võite kasvõi hakata koguma hoiupõrsasse ja te näete, et te ei jää millestki ilma. Inimesed suudavad palju kulutada ebavajalikele asjadele,» tõdes mees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles