Kuressaares Uuel tänaval elav Hugo Ink nimetab oma naabrinaise kassikolooniat kuurortlinna südames asuvaks mädapaiseks, mille vastu ei ole seni rohtu leidunud.
Kuressaare elanikud on hädas hulkurkasside kolooniaga
4. oktoober 2013, 12:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saarte Hääl kirjutab, et kui väljaanne kaks aastat tagasi koos linnavalitsuse toonase heakorraspetsialisti Heino Vipiga Uuel tänaval asuvat «kassimaja» külastas, lubas ajakirjanikega kaasas olnud Vipp, et kassikarja suhtes võetakse lähiajal abinõud tarvitusele.
Ent 2013. aasta sügisel on kassikogukond endiselt arvukas. Hugo Ink räägib, et kuigi alguses mõned kodutud kassid püüti kinni ja viidi süstimisele, ei olnud sellest kasu midagi.
«Vaadake ette – muidu võite s..a sisse astuda,» hoiatab Ink reporterit ja fotograafi neid edasi kutsudes. Tõepoolest, siin-seal murul ja teel läigib ja levitab tugevat lehka vedel kassiroe, lillepeenardel näib kassisõnnikut olevat kohati rohkemgi kui mulda.
Tervet kolooniat kasse toidab nimelt Lootsi tänaval elav Meeta Teras. Naabermajas elav Valentin Demjanov kinnitab, et kassikarja on peetud juba kümme aastat. «Meil kõik naabruskonna inimesed kannatavad selle kasse pidava inimese terrori all,» sõnas Ink.
Kuressaare linnavalitsuse heakorra- ja haljastuse-spetsialist Katrin Reinhold leidis, et linnal ei ole antus olukorras suurt midagi teha. «Kui rääkida Kaljo Vinni ja Meeta Terase kassidest, siis siin ei ole tegemist omanikuta loomadega,» sõnas ta.