Kaunid talveilmad kutsuvad õue suusatama ja kelgutama, kuid tundlikuma näonahaga inimesed võivad sedasi lustides endale liiga teha, kui nad end salakavala külmanäpistuse eest kaitsta ei oska.
Salakaval talveilm teeb näonahale liiga
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
13. jaanuar 2010, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kosmeetik Gigil Tamme sõnul on külma ilmaga kõigi näonahk tavalisest kuivem, kuid nendel, kel õrn ja tundlik nahk, esineb probleeme rohkem ning korraliku kaitseta nad pikemat aega pakase käes viibida ei tohiks.
Veelgi ettevaatlikum tuleb olla külmaallergia all kannatavatel inimestel, kellel pakane tekitab kauakestvat nahapunetust ja kihelust.
Samas märkis Tamme, et värskes õhus viibimine on terve jume säilitamisel oluline ja kui nahka õigete vahenditega kaitsta, saavad seda talvel endale lubada ka probleemse näonahaga inimesed.
Talvises nahahoolduses on kosmeetiku õpetuste järgi kõige olulisem naha niisutamine ja selleks sobivad hästi niisutavad kreemmaskid. Paslik aeg protseduuri tegemiseks on õhtul enne magamaminekut ja siis võib maski öökreemi asemel hommikuni peal hoida.
Naha külma eest kaitsmisel on oluline ka toitev kreem. Väga kuiva naha ja allergia puhul soovitas Tamme spetsiaalseid külma ilma ja ekstreemsete olude kreeme. Normaalse naha puhul piisab sellest, kui enne tavalise kreemi tarvitamist kuivad kohad – nina, põsed ja huuled – palsamiga katta.
Palsamit valides soovitab Tamme hoiduda odavatest huulevõietest, mis sisaldavad palju vaseliini. «Need ei tee mitte midagi. Vaseliini mõte on anda huultele rasvane tunne ja selle pikaajalisel kasutamisel tekib huultes hoopis niiskusvaegus,» ütles ta. Parem oleks valida mesilasvaha sisaldavad palsamid või looduslikud võided.
Oma rolli mängib naha kaitsmisel ka toiduvalik. Piisavas koguses tuleks tarvitada õlisid. Enda lemmikuna tõi Tamme välja ka meie toidukauplustes müüdava arganiõli, mis sisaldab palju A- ja E-vitamiine. «On olemas ka õlikapsleid, aga kui toiduvalik on õige, siis pole need vajalikud,» lausus Tamme.
Ka ei tohiks talvel unustada joomist – ennekõike võiks juua toasooja vett, ent kui pärast suusa- või kelgusõitu tahaks midagi kuumemat, sobivad ka taimeteed, näiteks nurmenukutee.