Kiirabibrigaad sõimas palavikuga rasedat tülitamise pärast
18. jaanuar 2010, 23:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaseid päevi rase palavikuga rase naine sõimati kohale kutsutud kiirabibrigaadi poolt kaks korda läbi.
Lapseootel 28-aastane Diana Tori võitles juba mitmendat päeva kõrge palavikuga. Raseduse viimased päevad ainult suurendasid muret. Arstide infotelefonilt saadud nõu ei aidanud - palavik muudkui tõusis, vahendas Reporter.ee.
Diana ja tema mees Tarmo olid lausa hirmul - juba kahtlustati seagrippi. Lõpuks otsustas Tarmo Lazarev oma beebiootel naisele kiirabi kutsuda.
Pärast pikka ootamist ja korduvat helistamist meedikute brigaad koosseisus Napp, Oviir ja Trakman lõpuks ka saabus.
«Nad astusid uksest sisse ja küsisid mis toimub. Andsin neile lühikese ülevaate ja siis nad kukkusid sõimama, et «38 kraadi pole palavik» ja «rasedus pole haigus»,» rääkis Tarmo Lazarev. Kiirabi soovitas juua teed ning ütles, et neid pole vaja tülitada.
Järgmise päeva hommikul täideti kiirabiarstide korraldus ja helistati oma perearstile, kuid too ei pidanud vajalikuks koduvisiiti ette võtta. Perearsti arvates polevat 38,5 kraadi palavik rasedale naisele sugugi ohtlik.
Arst käskis rasedale naisele hoopis ise kohale jalutada. Seda ka tehti. Paraku tabas aga majaka perearstikeskuses uus üllatus.
«Ta kirjutas köha ja palaviku vastu rohtu, mille ma ostsin välja. Konsulteerides aga oma ämmaemandaga, keelas tema mul neid rohte võtta,» ütles Diana Tori. «Arst ei rääkinud eesti keeles ja ma ei saanud aru mitte ühestki sõnast, mis ta rääkis.»
Perearsti juurest abi ei saadud ning Diana tervis aina halvenes. Taaskord pöörduti abi saamiseks kiirabi poole. «Tervis läks halvemaks ja ma suisa köhisin verd,» ütles Tori.
«Kiirabi tuli ja hakkas meid sõimama seepärast, et me ei olnud veel haiglasse läinud. Me olime nädal aega kodus istunud ja täitnud neid juhiseid, mis meile oli antud,» rääkis Tori.
Lõpuks toimetati naine siiski haiglasse.
«Kogu sellest loost jääb kahjuks üsna tüüpiline mulje, et inimesel, kellel on mingisugune tervisemure, ei ole piisavalt julgust või veendumust, et need meedikud, kes temaga tegelevad on professionaalsed,» ütles Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas.
«Ei ole kedagi, kes talle asja ära seletaks, need hirmud maha võtaks. Kui need hirmud eskaleeruvad ja vastastikune konflikt areneb. Paraku jääb kannatajaks pooleks ikka see, kes on vähem kogenum,» selgitas Adlas.
«Esimesel juhul kui kiirabi käis, oli patsient haige teist päeva. Kiirabi poolt tehti tema läbivaatus, kõik elulised näitajad olid stabiilsed,» ütles Adlas.
Patsientide õiguste eest seisva ühingu hinnangul polevat tegu kaugeltki harva esineva juhtumiga.
«Kõige rohkem kaebusi on just kiirabibrigaadi suhtlemisoskuse üle,» ütles Eesti patsientide esindusühingu jurist Marika Kabal.