Tasuta õigusabil tuleb enim tegelda võlglastega
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
21. jaanuar 2010, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid kõhnema rahakotiga inimestele tasuta õigusabi andnud juristide liidu andmetel on inimeste mured aja jooksul muutunud ja praeguseks esikohale tõusnud võlgade tagasimaksmine.
Juristide liidu direktor Krista Paal rääkis Vikerraadio saates «Huvitaja», et õigusabi vajavate eestimaalaste mureks number üks tõusid läinud aastal maksevõlgnevused ja kogu sellega kaasnev probleemistik. Lisaks tuli nõustajatel rohkelt tegelda töölepinguseadusega seotud küsimustega.
Veel kuus aastat tagasi olid enamlevinud probleemid hoopis teised – omandiküsimused, maade tagastamine ja põllumajandusreformiga kaasnev.
Praegu tuleb Paali sõnul nende nõustajatel üsna tihti tegelda juhtumitega, kus inimene on võtnud väikelaenu või SMS-laenu, selle tagasimaksmisega hätta jäänud ja nüüd nõuab inkassofirma esialgsest laenusummast kordi suuremat tagasimakset.
Sellistel juhtudel on nõuanne üsna konkreetne, märkis Paal. Esiteks tuleb inimesel ära maksta põhivõlg ja siis selle summaga võrdne intressiosa.
Näiteks kui laenusumma oli 3000 krooni, siis tohib seaduse järgi intressi nõuda samuti kuni 3000 krooni, mitte rohkem. Samas ei päästa seadus laenuvõtjat maksmast inkassofirma ja täituri teenustasusid. Need summad pole aga kindlasti nii suured, et 3000 krooni paisuks kümnekordseks.