Mobiiliteenuste lõksu satub üha rohkem täiskasvanuid

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kenasti pakendatud ja pealtnäha süütu teenus võib tegelikult osutuda raharöövliks – enne oma numbri sisestamist või SMSi saatmist tasub tingimustega tutvuda.
Kenasti pakendatud ja pealtnäha süütu teenus võib tegelikult osutuda raharöövliks – enne oma numbri sisestamist või SMSi saatmist tasub tingimustega tutvuda. Foto: Repro

Tarbijakaitseameti poole pöördub üha rohkem inimesi, kes on internetis mõne testi teinud või siis uue mobiilihelina tellinud ja seeläbi liitunud tasulise perioodilise teenusega.

Ameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul on kirjalikult oma murest teada andnud 121 inimest, kuid helistatud on mitu korda rohkem. Kui alguses langesid nimetatud teenuste lõksu peamiselt lapsed ja noored, siis viimasel ajal moodustavad enamiku ohvritest täiskasvanud, kelle seas leidub ka pensioniealisi.



Meelelahutusteenuste pakkujad, nagu kaubamärki Inpoc kasutav Aspiro, Buumi, kaubamärki Natta! kasutav TIM w.e., ahvatlevad nii internetis kui ka telereklaamides mängude, testide, armumeetrite, horoskoopide ja isegi seksinippidega.



Kallis ahvatlus


Seejuures ei pane inimesed sageli tähele, et üks kord ahvatlusele järele andes seovad nad ennast perioodilise teenusega.



Arved võivad sõltuvalt teenusepakkujast küündida mitmesaja kroonini kuus.


See kehtib nii helinate, taustapiltide ja mängude tellimise kui ka veebipõhiste testide täitmise puhul, kus vastuse teadasaamiseks tuleb sisestada oma mobiilinumber.



Turetski sõnul on perioodilise teenusega liitumise tingimused teenusepakkujatel üldiselt korrektselt esitatud, kuid sageli tavainimesele raskesti mõistetavas juriidilises keeles või väikeses kirjas. Sageli ei leia tingimusi kohe esilehelt, vaid alles teiselt-kolmandalt lehelt.



Tarbijakaitseamet on viimasel ajal kohtunud mitme ettevõttega ning palunud teenuse tingimusi rohkem esile tuua ja tarbijatele arusaadavamaks teha. Mõned ettevõtted on soovitusi ka kuulda võtnud.



Möödunud aasta alguses sundis tarbijakaitseamet kaubamärki Natta! kasutava mobiilisisu pakkuja, Portugali ettevõtte TIM w.e. sulgema ebaausa kauplemisvõtte abil kliente tasulise teenusega sidunud eestikeelse IQ-testi veebilehe. Samuti pidi firma tagastama inimestele soovimatu teenuse eest võetud raha.



Reklaam eksitab

Probleeme tekitavad aga ka meelelahutuslike mobiiliteenuste telereklaamid, kus info liitumistingimuste kohta on sageli väga väikeses kirjas ning püsib ekraanil lühikest aega.



«Kõige olulisem informatsioon, mis puudutab lõpphinda, kipub olema väga väikeses kirjas ning seega võib see jääda teenuse tellijale märkamatuks kuni telefoniarve saabumiseni,» tõdes Turetski.



Teenuse hinda ja teenusest loobumise infot sisaldava teksti suurust reklaamis seadus ei sätesta, kuid Turetski sõnul peaks hoiatava sisuga sõnumid olema rohkem reguleeritud – nii tekiks ka vähem vaidlusi.



«Raamistik peab olema määratletud – see seaks piirid teenusepakkujatele ja annaks konkreetse reeglistiku ette järelevalveasutustele,» ütles tarbijakaitseameti osakonnajuhataja.



Tasub teada


•    Enne mobiilisisu tellimist või testi tegemist interneti vahendusel tuleb alati tutvuda tingimustega. Eriti tuleks tähelepanu pöörata kõige väiksemas kirjas tekstile, sest sageli sisaldab just see kõige olulisemat infot.



•    Juba sõlmitud lepingut on alati võimalik lõpetada. Tavaliselt tuleb selleks saata teenusepakkuja antud numbrile sõnum sisuga «STOP». Kui kinnitussõnumit teenuse lõpetamise kohta ei saabu, võib kindluse mõttes teenusepakkujale helistada ja küsida, kas sõnum läks kohale ning lepinguline suhe on lõppenud.



Allikas: tarbijakaitseamet

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles