Värske uurimuse kohaselt on lisaks seni teadaolevale passiivsele suitsetamisele olemas veel ka nii-öelda kolmanda taseme suitsetamine, mis ohustab eelkõige väikelapsi.
Passiivne suitsetamine jätkub ka pärast suitsetaja toast lahkumist
11. veebruar 2010, 12:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt tekib nikotiini reageerimisel õhus levinud ainega ohtlik kantserogeenne aine. Nikotiin jääb aga kergesti pidama seintel, esemete pindadel ning riietel, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal
.
«Nikotiin võib pindadel püsida isegi kuid,» ütles uurimuses osalenud Hugo Destaillats San Franciscos asuvast uurimisasutusest Lawrence Berkeley National Laboratory.
Kuigi tõik, et nikotiin seostub tugevalt pindadega ning püsib seal pikka aega, oli varemgi teada, polnud siiani kuigi palju tähelepanu pööratud nikotiini ja õhus leiduvate molekulide vaheliste reaktsioonide saadustele, kirjutas LiveScience.
Destaillats koos kolleegidega leidsid, et nikotiini reageerimisel õhus leiduva lämmastikushappega (HNO2) tekivad tubakaspetsiifilised kantserogeensed nitrosamiinid ehk TSNAd. Need molekulid kuuluvad olulisemate tubakasuitsuga seotud kantserogeensete ainete hulka.
Teadlased kasutasid katset läbi viies tselluloosi pinnana, kuhu nikotiin saaks kinnituda. Seejärel töödeldi tselluloosi kolme tunni jooksul lämmastikushappega. Pärast kolmetunnist kõrgendatud kontsentratsiooniga lämmastikushappega kokkupuutumist oli TSNAde hulk kümnekordistunud.
«Arvestades seda, kui kergesti nikotiin riietesse, juustesse ja teistele pindadele kinni jääb, on TSNAdega kokkupuutumine tõsine ning seni alahinnatud terviserisk,» ütles uurimuse juhtivautor Mohamad Sleiman Berkeley laborist.
Kuna lämmastikushappe üheks oluliseks allikaks on mootorsõidukid, uurisid teadlased ka ühe ahelsuitsetajast veoautojuhi auto sisepindu. Mõõtmised näitasid, et auto terasest kindalaeka pinnal oli keskmisest märgatavalt kõrgem TSNAde kontsentratsioon.
TSNAd satuvad organismi peamiselt kas tolmu sisse hingates või läbi naha selle kokkupuutel reostunud pindadega. Seetõttu on väga suures ohus näiteks mööda vaipkattega põrandaid ringiroomavad imikud.
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud artiklis kirjutavad teadlased, et abi pole ka sellest, kui suitsetamise ajaks aken lahti teha. Isegi väljas suitsu tegemine ei aita probleemi täielikult kaotada, sest nikotiin haakub suitsetaja riiete ja naha külge ning tuleb temaga tuppa kaasa.
Riskide vähendamiseks tuleks teadlaste sõnul lisaks suitsuvabade piirkondade loomisele ja autos suitsetamisest loobumisele ära vahetada ka seinakatted ruumides, kus on varem suitsetatud.