Elisa klient sai olematute kõnede eest hiidarve
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
7. oktoober 2013, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marokos puhkamas käinud Elisa klienti tabas üllatus, kui Elisa talle 770-eurose arve saatis. Kõneeristuse järgi pidas ta Marokos maha kümme tundi kestva kõne.
Elisa klient sai juunis mobiilteenuste eest arve summas 770,53 eurot, seisab tarbijakaebuste komisjoni otsuses. Kõneeristuse järgi oli 22. mail toimunud neli kõnet, millest kaks algasid kell 13:38:42. Klient viibis sel ajal Marokos. Üks kõne kestis 6 sekundit, teine 553 sekundit ning läks maksma 78,39 eurot.
Samal päeval kell 13:39:02 toimus kõneeristuse järgi veel kaks kõnet – üks kõne oli sõbralt ning seda klient ei valdustanud. Teine samal ajal ja samalt osapoolelt vastuvõetud kõne kestis aga 36 532 sekundit ehk üle kümne tunni ja läks maksma 577,21 eurot.
Tarbija kinnitas, et 6 sekundit kestnud kõne toimus ka reaalselt. Ta helistas sõbrale ja palus endale tagasi helistada. Kell 13:39:02 helistaski sõber tagasi. 553 sekundit ja 36 532 sekundit kestnud kõnede toimumist klient aga eitas, kuna tehniliselt on tema meelest võimatu kahel inimesel pidada kahte kõnet üheaegselt.
Nii esitas klient Elisale avalduse, milles soovis kahe kõne maha arvestamist tasumisele kuuluvast summast. Elisa vastas, et kõnelogid on tehnilise järelvalve ameti poolt kontrollitavad, õiged ja tõepärased. Elisa arvates ei lõpetanud klient kell 13:39 toimunud kõnet ära. Tarbija oleks pidanud kõne lõpetama, vastasel juhul ei pruugi kõne tehniliselt lõppeda, vaid jääb välisvõrgus kestma. Seda ka siis, kui teine pool kõne lõpetab. Elisa väitis, et puudub temapoolne tehniline viga.
Klient pöördus tarbijakaitseametisse. Elisa kirjutas ametisse ja märkis, et on tekkinud olukord, kus kõne ei pruukinud jõuda sihtkohta, kuid kõne üritus on registreeritud ja kõne toimunud. Selle eest, mis teed pidi jõuab kõne partneroperaatori juurest vastuvõtja numbrini, vastutab kaupleja partneroperaator. Välismaal tehtud toimingute puhul ei kasuta tarbijad kaupleja võrku, kaupleja on vaid arve vahendajaks. Kaupleja märkis, et ta ei oma Marokos oma mobiilivõrku, mille kvaliteeti ta saaks kontrollida. Kirja kokkuvõtvas osas on kaupleja jätkuvalt seisukohal, et tarbija on operaatori võrguressurssi tarbinud ning selle eest tuleb tasuda, tasaarvelduseks puudub objektiivne alus.
Maroko operaatori tehniline viga
Edasi menetleti juhtumit tarbijakaebuste komisjonis, kuna klient Elisa seisukohaga rahule ei jäänud. Kaupleja aga kinnitas endiselt, et tarbija jättis kõne lõppedes vajutamata telefoni punasele klahvile. Selline nõue olevat ka telefoni kasutusjuhendis. Samas märkis Elisa, et kahe kõne üheaegne toimumine on võimalik Maroko operaatori tehnilise vea tõttu.
Komisjon leidis poolte ärakuulamise ja tõenditega tutvumise järel, et esitatud tõenditest ei selgu, kui pikki kõnesid tegelikkuses telefoniga peeti, samuti ei ole teada, kuidas toimus kõne lõpetamine.
Asjaolude tuvastamise järel pakkus kaupleja tarbijale lahenduseks vaidlusaluse arve vähendamist summas 627,60 eurot. Tarbija nõustus pakutud ettepanekuga.