Turvakodu: me ei saa neid tänaval elavaid pisikesi karvakerasid aidata

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodutu kassipoeg varjupaigas.
Kodutu kassipoeg varjupaigas. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Saaremaa lemmikloomade turvakodul on sel sügisel kodutute kassipoegade tõttu käed-jalad tööd täis ning vajaka jääb rahalistest ressurssidest, mistõttu palutakse heade inimeste abi.

Turvakodu ühe eestvedaja Elina Roosi sõnutsi lootsid nad, et sügiseks saab kevadiste-suviste kassipoegadega ühele poole ja elu läheb rahulikumaks, kirjutab Saarte Hääl. Läks aga hoopis vastupidi. Tuli n-ö kassipoegade teine laine ning üle maakonna laekub abipalveid, et nad loomakesed oma hoole alla võtaksid.

Kassid vajavad aga iga päev kvaliteetset sööki ja liivakastitäidet. Kõige rohkem läheb raha aga loomade ravikuludeks. «Ja me ei räägi siin lootusetult haigetest loomadest, keda üritame vägisi elus hoida ja turgutada, vaid elementaarsetest asjadest, nagu ussirohi, silmarohud, mõnel juhul antibiootikumid või põletikuvastased rohud,» loetles Roos, lisades, et siia hulka liigituvad ka vaktsineerimised ja steriliseerimised ning kastreerimised.

«Nüüd, kus kõle sügis käes ja külm talv ukse ees, on üha raskem öelda: ei, me ei saa neid tänaval või kuuris elavaid pisikesi karvakerasid aidata ja külma käest ära tuua, meil ei ole võimalusi,» rääkis Elina Roos.

Et turvakodu saaks abi vajavaid loomi ka edaspidi aidata, palutakse headelt inimestelt toetust. Turvakodu vabatahtlike kinnitusel on iga väiksemgi annetus abiks ning omapoolse panuse saab anda MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu pangakontole SEB pangas 10220047924016.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles