Viis müüti, kuidas mobiiliakut tegelikult ei tohiks laadida

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mobiiltelefoni laadijad.
Mobiiltelefoni laadijad. Foto: Panther Media / Scanpix

Marko Palm kirjutab Elioni veebiväljaandes Digitark, millised müüdid valitsevad mobiilide ja tahvelarvutite akude laadimisel ning jagab soovitusi, kuidas tegelikult oleks õige toimida.

«On olemas mõningaid üldtuntud teadmisi, mis ajapikku rahvasuus edasi kandudes kinnistuvad ja mille järgimine saab soovituslikuks ja vahel isegi reegliks. Nii, kuidas möödub aeg, muutuvad ka soovitused ja nii mõnigi seni kasulik teadmine tuleb nutiseadmete ajastul ümber hinnata,» kirjutab Palm.

Milliseid aku tüüpe praegu nutiseadetes kasutatakse?

Valdavalt kasutatakse praegusel ajal Palmi sõnul sülearvutites, tahvelarvutites ja nutitelefonides akusid, mis põhinevad liitium-tehnoloogial. Kaks levinud varianti on liitium-ioon (Li-Ion) ja liitium-polümeer (Li-Po) akud. Et teada saada, kuidas aku eest paremini hoolt kanda, tuleks esmalt kindlaks teha, mis tüüpi akut seade kasutab, soovitab tehnoloogiaspetsialist ja täpsustad, et aku tüübi leiab aku tagant kleepsult või kaasasolnud juhenditest ning seadme tootja kodulehelt.

Sel ajal, kui Eestis tulid laiemasse kasutusse esimesed mobiiltelefonid, põhinesid osades neis kasutatavad akud vanemal leelisaku tehnoloogial, selgitab Palm. Enim levinud leelisaku tüübid on NiCd (nikkel-kaadium) ja Ni-MH (nikkel-metallhüdriid). NiCd akude turustamine Euroopa liidus on alates 2008. aastast peatatud kaadmiumi keskkonnaohtlike omaduste tõttu.

Ni-MH, Li-Ion ja Li-Po tehnoloogiaga akud on olnud mobiiltelefonides päris pikka aega paralleelselt kasutuses. Võitjaks on osutunud viimased kaks ja nii ongi valdav enamik nutiseadmete akusid Li-ion või Li-Po tüüpi. «Plussiks on nendel akudel kerge kaal, suur mahutavus, parem toimimine madala temperatuuriga, suurem arv täis- ja tühjaks laadimise tsükleid, kiire laadimise aeg, täpsem ülevaade aku laetuse tasemest ja madal ise tühjenemise tase,» põhjendab Palm.

1. müüt – esimene laadimine peab kestma vähemalt 16 tundi

See soovitus pidas paika leelisakude laadimisel. Esimene pikk laadimine tagas kõigi aku elementide ühtlase laetuse astme ja täieliku täislaadimise. Soovitatav esimese laadimise aeg on NiCd ja Ni-MH akude jaoks 16-24 tundi. Täpne laadimisaeg tuleks vaadata järgi seadme kasutusjuhendist.

«Liitium-ioon ja liitium-polümeer akudele ei ole oluline, et esimene laadimine kestab eelnevalt tundides kindlaks määratud ajavahemiku. Laadimise aeg sõltub sellest, kui tühi ja kui suure mahutavusega on laetav aku,» rõhutab Palm. Laadija reguleerib laadimist ja lõpetab laadimise, kui on selleks optimaalne aeg ja aku on piisavalt täis.

Samuti ei ole oluline, kas hakata seadet kasutama kohe või panna telefon ennem kasutamist laadima. «Küll aga on oluline, et esimene laadimine võiks toimuda seni, kuni seade annab märku, et aku saab täis,» toonitas ta.

2. müüt – paar korda tuleks uus aku täiesti tühjaks kasutada ja siis laadima panna

«Ei saa väita, et paar korda uue aku täiesti tühjaks kasutamine ja siis laadima panemine mõjuks liitiumakule paremini kui tavaline laadimapanek,» usub Palm ja lisab: «Vähemalt ei leidnud ma sellele väitele spetsialistidelt ühtegi kinnitust.» Küll aga on ära toodud mitme akutootja juhendites soovitus, et uue aku esimesed paar laadimist võiks toimuda aku täis saamiseni. Vahet pole kas laadima panna tühi aku või pooltäis aku.

Uutele leelisakudele soovitati paar korda aku peaaegu täiesti tühjaks kasutada ja siis uuesti täiesti täis laadida, sest see kiirendas akude optimaalsesse töörežiimi jõudmist. Paremad Ni-Cd akud saavutavad optimaalse võimsuse juba peale seitsmendat laadimiskorda ja on hea mahutatavusega kasutatavad 100-300 laadimistsüklit. Peale seda aku mahutavus langeb oluliselt ja tasub kaaluda aku välja vahetamist.

3. müüt – aku eluiga on pikem, kui kasutada aku alati peaaegu täiesti tühjaks ja alles siis laadima panna

«See soovitus kehtis ja oli mõistlik leelisakude puhul, kuid ei kehti kaasaegsete liitiumakude jaoks,» märgib Palm. Nimelt on leelisakude puhul võimalik selline olukord, mida kutsutakse «memory effect» ehk aku mäluefektiks. See tähendab seda, et kui NiCd ja Ni-MH akusid panna laadima korduvalt, järjepidevalt ja kogu aeg mitte piisavalt tühjalt, võib edaspidi laadides osa aku mahutavusest kaduma minna ja seadme tööaeg väheneb.

Li-Ion ja LI-Po akudel mäluefekt puudub ja ei pea muretsema selle pärast, kas telefon või tahvelarvuti panna laadima peaaegu tühja või poolenisti täis akuga. «Kui uurisin erinevatest allikates sellesama mäluefekti kohta, siis päris mitmel pool väidetakse, et see seisund tavaelus üldjuhul ei teki ja pigem üritatakse sellega seletada aku vähest mahutavust, mille tekkepõhjused võivad olla hoopiski mujal,» kirjutab Palm.

Üheks kõige tavapärasemaks vähese mahutavuse põhjuseks võib olla palmi hinnangul aku kasutamisest ja vanusest tulenev loomulik kulumine ja vananemine. Eelpool nimetatud leelisakude vähese mahutavuse põhjustajaks võib mäluefekti asemel olla hoopis akude korduv liig tühjaks kasutamine ja sellest tulenev aku ühe elemendi polaarsuse vahetumine.

4. müüt – poole pealt ei tasu aku laadimist katkestada, sest see ei mõju akule hästi

«Li-ion ja LI-Po akude puhul ei pea muretsema sellepärast, kas telefon või tahvelarvuti võtta laadimast ära enne, kui aku on 100 protsenti täis laetud. Liitiumaku elueale mõjub isegi positiivselt, kui vältida äärmusi – ei ole hea kasutada seadme akut alati tühjaks ja laadida 100 protsendini täis,» tõdeb Palm.

Kui tuua näide liitium-tüüpi aku laadimistsüklist, siis on olukord sarnane sellega, kui võtta üks tühi liitrine piimapudel ja iga kord, kui see vett täis valada, saaks justkui täis üks pudeli täitumise kord, tõi mees näite. Tema sõnul ei ole vahet, kas valada sinna sisse vedelikku viis korda 200ml kaupa või üks kord ja kohe pudeli täis. Kirja läheb ikka üks pudeli täituvuse kord. Samamoodi läheb ka akut laadides kirja üks laadimistsükkel.

Li-ion akude eluiga sõltub pigem laetuse astmest, temperatuurist ja ajast. Paratamatult hakkab kord kasutuselevõetud aku vananema ja on täiesti loomulik, et aasta-pooleteise vanused akud hakkavad ilmutama märke väiksemast mahutavusest. Li-ion akude optimaalseks elueaks loetakse umbes 300-500 laadimistsüklit. Peale seda on mahutavus tuntavalt vähenenud ning tasub mõelda uue aku soetamisele.

5. müüt – vahel tasub kasutatud aku täiesti tühjaks kasutada ning siis uuesti täiesti täis laadida

See soovitus on hea liitiumakude puhul. Kui on toimunud palju poolikuid laadimisi, võib nutiseadme aku infonäidik ebatäpseks muutuda. Osad nutiseadmete tootjad soovitavad umbes 30 ebakorrapärase laadimiskorra järel teha seadme akule üks peaaegu tühjaks kasutamine ning lõpuni täis laadimine, et nutiseade oskaks täpsemini kuvada aku infonäitu. «Rõhk on sõnal peaaegu tühjaks, sest täielik tühjenemine ei mõju aku elueale hästi ja seda tasub vältida,» toonitas Palm.

7 soovitust liitiumaku eluea pikendamiseks:

  • Apple‘i kindel nõuanne on, et väga oluline on mitte jätta nutiseadet sooja autosse, päikese kätte või muusse sooja kohta seisma. See mõjub aku jõudlusele ja kestvusele halvasti. Optimaalseks töötemperatuuriks toob Apple 0-35 kraadi Celsiust.
  • Liitiumakusid soovitatakse laadida toatemperatuuril.
  • Kui plaanid nutitelefoni või tahvelarvuti pikemaks ajaks seisma jätta, siis on soovitav laadida aku enne umbes 40-50 protsendi täituvuseni. Nii püsib aku heas seisukorras.
  • Päris lõpuni seadme tühjaks kasutamist tuleks võimaluse korral pigem vältida. See ei mõju akule hästi. Kui tühja akuga seade pikemaks ajaks seisma jääb, võib aktiveeruda kaitsemehhanism, mis aku püsivalt välja lülitab. Selline aku tavalaadijaga enam laadima ei hakka ja tuleb teha aku vahetus. Igapäevaelust on näide, kus nutitelefonile piisas ühest ööst täiesti tühja akuga, et hommikul enam telefoni laadima saada ei õnnestunud. Enamasti küll läheb vaja pikemat perioodi, et seadme aku ennast tühjana välja lüliks.
  • Nutitelefonide ja tahvelarvutite laadimiseks on soovitav kasutada tootja originaallaadijaid, sest need sobivad kindlasti ja tagavad vigadeta töö. «Tean omast käest, kus üks kahtlase päritoluga iPhone laadija oleks peaaegu laadides põlema läinud. Tookord läks õnneks ja telefon ise jäi terveks, vaid majapidamine jäi mõneks ajaks elektrita,» meenutab Palm.
  • Osadel nutiseadmetel on ümber võrdlemisi paksust materjalist ümbrised ja kaaned. Heaks näiteks on siin iPad tahvelarvuti. Tavakasutusel püsib seade parajalt soe, kuid kui vaadata filme või mängida suure nõudlusega mänge, läheb iPad üpriski kuumaks. Eriti, kui ümber on nahast või kunstnahast kaaned. Sellisel juhul on mõistlik kaaned eemaldada, et seade saaks õhku ja jahtuks paremini. Liigne kuumus ei mõju hästi ja aku saab rutem tühjaks.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles