Ajal, mil töötuid on rohkem kui kunagi varem, ei peeta töökoha üle nurisemist just eriti mõistlikuks. Kuid on paratamatu, et ka töötamine võib parajat stressi tekitada.
Miks tööstress tekib?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööstress toob kaasa halva enesetunde ning stressist võib välja areneda ängistus või depressioon.
Islandi päritolu psühholoog Snædis Sigurdardottir toob väljaandes Sydsvenskan välja neli peamist asjaolu, mis töökeskkonda halvendavad ja inimese psüühilist tervist kulutavad.
Nendeks on:
• Ebakindlus: «Ma ei tea, mis juhtuma hakkab.»
• Ebaselgus: «Ma ei tea, mida minult oodatakse.»
• Toetuse puudumine: «Mul ei ole kedagi, kelle poole pöörduda, kui tunnen end ebakindlalt.»
• Ressursside nappus: «Mul ei ole neid töövahendeid, mida ma vajan.»
Sigurdadottiri hinnangul tabab stress tihedamini töötajaid, kellel on suuremad ambitsioonid ning kes tahavad näidata, kui tublid nad on. Nad tahavad midagi saavutada ning nad seavad endale kõrgeid nõudmisi.
Kui aga koormus liiga suureks läheb, on sellega raske toime tulla. Paljud süüdistavad selles situatsioonis iseennast.
Paraku võib pikemat aega kestev stress kurnavaks muutuda ning areneda edasi ängistuseks ja depressiooniks. Mida kiiremini inimene abi hakkab otsima, seda parem.
Kuigi psühholoogi sõnul on psüühilistest hädadest avalikult rohkem rääkima hakatud, ei julge kaugeltki kõik veel ise abi otsima minna.
Ühiskonnas on rohkem heaks kiidetud füüsilised haigused kui psüühilised probleemid, nentis Sigurdadottir ning lisas, et autotöökotta helistamist peetakse normaalseks, kuid nõustajale aja panemist mitte nii väga - justkui oleks auto rohkem väärt kui näiteks suhe.