Kriisiaja toidulaual laiutavad spagetid

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe lapse ema Kristina Luhaäär ütleb, et väga palju pole masu tema toidukorvi mõjutanud, kuid kollaseid ja rohelisi soodushinnalipikuid vaatab ta varasemast siiski rohkem.
Kahe lapse ema Kristina Luhaäär ütleb, et väga palju pole masu tema toidukorvi mõjutanud, kuid kollaseid ja rohelisi soodushinnalipikuid vaatab ta varasemast siiski rohkem. Foto: Andres Ehrenpreis

Postimees võrdles kahe kaubandusketi ostjate toidukorvi sisu aasta-paari taguse ajaga ja leidis sealt keskklassi perenaiste kasvanud nutikuse ja vaesemate perede süveneva vaesuse, kirjutab Nils Niitra.

Pöördusime Tartumaa suurima kaubandusketi Tartu Tarbijate Kooperatiivi (TTK) ja ka üleriigilise Maxima poole, et teada saada, mida ja miks inimesed praegu vähem või rohkem ostavad. TTK-l on lisaks supermarketitele Tartus ka terve rida poode maal.



Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi direktor professor Raivo Vokk viskas pilgu TTK ülevaatele ja tegi väga üldise järelduse, et masuaeg õpetab inimesi paremini toituma. «Ostetakse rohkem toortoiduaineid ja valmistatakse kodus,» lausus ta. «Me ei tarbi seda, mida keegi kuskil kuidagi tegi, vaid teeme ise.»



Allahinnatud kaubad

Kehvemas majandusseisus perede elu siiski päris nii roosiline pole. Postimees vestles mitme lapse emaga, kelle mees teenis buumiajal hästi, praegu on aga tööta. See ema, kes elab maa­alevikus ja kelle nime ajaleht ei avalda, on praegu pere ainus toitja.



«Vaatan hoolega, mida ostan,» lausus naine. «Need allahinnatud leivad ja saiad on nii pehmed – mul on üks sügavkülmiku sahtel neid täis selleks ajaks, kui raha enam ei ole. Ostan umbes pooled oma toidud allahinnatud kaupade riiulist,» lisas ema. Neil kaupadel on sama päeva aegumistähtaeg ja need on naise sõnul vägagi söödavad.



Naise sõnul on ta ostnud teadlikult laste tervise pärast ka kõige odavamaid õunu, et jahust toodete ja kartuli osa oleks väiksem. «Kui lapsed lähevad vanaema-vanaisa juurde, söövad nad isuga puuvilju. Mina ostan puuvilju nii palju kui võimalik, aga siiski vähe.»



Sealiha ostis naine kohalikust lihakarnist juba mullu sügisel ja pani sügavkülma. «Ja hakkliha ostan ka,» lausus ta. «Värsket kala praegu küll osta ei jõua, kui üldse, siis konservis räime tomatis leiva peale.» Ka värsket salatit ei saa naine toidu kõrvale osta.



Naise sõnul on kõigil peres siiski kõhud täis ja nuriseda ei saa, sest perel on ka abilisi. «Loomulikult võiks olla mitmekülgsem toidulaud, aga aeg on selline ja mis siis teha,» lausus ema. «Aga lapsed söövad ka koolis-lasteaias.»



Tšempionspagetid


TTK turundusdirektori Kaire Krevaldi sõnul on suured võitjad praegusel ajal makaronid, riis, jahu ja tangained, neist vaieldamatuks tšempioniks on spagetid, mida müüakse maal veerandi võrra rohkem kui paari aasta eest, linnas aga 15 protsenti enam.



Kaubavalikust otsivad nii linna- kui maakunded soodsamaid variante, paljud ostavad singi asemel keeduvorsti.



Toitumisala spetsialiste rõõmustava sõnumina on valmistooted ostukorvis asendunud algmaterjalidega – kookide ja saiakeste ostmise asemel teevad naised käed köögis ise jahuseks. «Ostetakse toorained nagu jahu, munad, suhkur ja margariin,» rääkis Krevald. «Kui varem osteti kohupiimakreemi, siis nüüd võetakse selle asemel kohupiim ja suhkur ning tehakse kreem kodus ise.»



Üllatavagi tõsiasjana on kasvanud nii värske liha ja kala kui maitsetaimede ja maitseainete müük. Krevald oletab, et selle peapõhjuseks on restoranides ja pubides käimise vähenemine. Seevastu impulssostude aeg jääb minevikku. Vähenenud pole mitte ainult delikatesside, vaid ka maiustuste müük.



Samas on lisaks värske liha ja kala müügile kasvanud hakkliha (kolmandiku võrra – toim) ja külmutatud liha müük. See viitab kokkuhoiule lihatoodete tarbimisel. «Ka kaladelikatesside müük on vähenenud, kuid kasvab odavamate kalakonservide ostmine nii linnas kui maal,» rääkis Krevald.



Maxima avalike suhete juhi Erkki Erilaiu jutu järgi ostetakse 90–100 krooni kilost maksvaid minutipihve vähem, küll aga abaliha- ja kaelakarbonaaditükke, mille kilohind jääb 40–50 krooni kanti. «Kallid lahtilõigatud lihatükid ei lähe nii hästi,» lausus ta.



Erilaid lisas, et odavamaid ja igati tervislikke köögivilju kapsast ja porgandit ostetakse praegu Maximast päris hää meelega. «On võimalik odavalt ja tervislikult süüa,» lausus ta. «Asi ei pruugigi olla niivõrd selles, et inimestel oleks vähe raha. Praegu tarbitakse lihtsalt äärmiselt ettevaatlikult.»



Kontidest leent ei keedeta


Professor Voki sõnul toitub ise oma toite vaaritav keskklass nüüd kindlasti tervislikumalt, aga ta ei ole kuulnud ka vaesema elanikkonna kohta, et keegi oleks päris näljas. «Kas arvate tõesti, et koerakontidest endale leeme keetmine on Eestis väga levinud?»



Vokk arvab, et vähemkindlustatud inimesed ostavad räime, kui see vähegi võimalik. «Minu jaoks midagi paremat ei saagi olla,» lausus ta. «Ei tea millises marinaadis hoitud lõhest on räim parem.»



Suure pere ema oskab Voki hinnangul teha vähestest toiduainetest mitmekesise toidulaua ja see on lastele tervislikum kui mõnegi keskklassi inimese menüü.



Mis puutub jahutoodetesse, siis minnakse Voki sõnul paljudes peredes kergema vastupanu teed ja tehakse lastele hakkliha-makaronivormi.



Puuviljade tarvitamise vähenemine ei ole Voki sõnul kindlasti hea erinevalt maiustuste ostmise kahanemisest, mis on tema arvates lausa suurepärane. «Oleme olnud niikuinii juba aastaid kõige halvemini puu- ja köögivilju sööv riik Läänemere ääres,» lisas ta.





Kahe kaubandusketi tähelepanekud


Maxima võrdles 2009. aasta esimest kvartalit selle aasta jaanuari-veebruari-märtsiga ja leidis, et:


•    maitsestamata jahutatud liha ja linnuliha müük on kaaluliselt kasvanud enam kui viiendiku võrra ning pooltoodete müük on kukkunud umbes sama palju, kui on maitsestamata toodete müük kerkinud;



•    makaronide müük kasvas aastaga enam kui viiendiku võrra. Kõige enam on kasvanud just keskmise ja odava hinnaga makaronide müük. Samas pole muutunud kartuli ja juurviljade müük.



•    sama palju kui mullu müüb Maxima ka piima ja mune. Juustu müük on vähenenud.



TTK võrdles selle aasta esimest kahte kuud 2008. aasta esimese kahe kuuga ja leidis, et:


•    Tartu Konsumites ja Tartumaa A ja O kauplustes on võrreldes kahe aasta taguse ajaga kasvanud värske liha müük, maal isegi rohkem kui linnas;



•    nii maal kui linnas on kasvanud külmutatud liha müük, kahekordistunud on värske kala müük;



•    kaladelikatesside müük on vähenenud, samas on kasvanud kalakonservide müük;



•    juustu müük on vähenenud keskmiselt 15 protsenti;



•    ligi viiendiku võrra on vähenenud singi müük, täissuitsuvorsti müük isegi kolmandiku võrra;



•    keeduvorsti müük kasvas 15 protsendi ringis nii linna kui maakauplustes;



•    puuvilja müük on kahanenud kolmandiku jagu ja värske köögivilja müük viie protsendi ringis;



•    kasvanud on roheliste salatite ja maitseköögiviljade müük;



•    kasvanud on nii makaronide, riisi, jahu kui ka tangainete müük, seda nii linnas kui ka maal. Spagettide müük kasvas maal lausa veerandi võrra ja linnas 15 protsenti. Samuti on kasvanud toiduõli ja margariini müük.



•    vähenenud on maiustuste müük;



•    ligi neljandiku võrra on vähenenud kohupiimakreemide ja kohukeste müük.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles