Poelt lumeräätsade kasutusjuhendit tahtnud klient jäi pika ninaga
14. oktoober 2013, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesoleva aasta veebruaris Matkaspordi kauplusest lumeräätsad ostnud klient jäi hätta, kui jalatsid paar kuud hiljem katki läksid, kuid neid tasuta ümber vahetada ei saanud, kuna ta olevat neid ise kuritarvitanud.
Iirimaale tehasesse saadetuid jalatseid oli tehase väitel klient ise kuritarvitanud ja nii pakuti talle 100-eurost garantiiremonti. Sellega mitte nõustunud tarbija pöördus tarbijakaebuste komisjoni, kes ei saanud aga tarbijat aidata.
Tarbija ostis 24. veebruaril Matkaspordi kauplusest lumeräätsad Lightning Axis hinnaga 255.55 eurot, millest tasus 155.60 eurot, kuna ülejäänu arvestati maha vanade räätsade tagastamisel. 12. aprillil pöördus tarbija kaupleja poole pretensiooniga, mille kohaselt läksid mõlemal jalatsil kanna juures needid katki, ja seejärel purunesid jalatsite ninas olevad needid.
Kaupleja vastas tarbijale juuni alguses saadetud kirjas, et vastus viibis, kuna räätsad saadeti Iirimaale tehasesse, kuid tehase hinnangul on räätsasid täielikult kuritarvitatud ning need ei lähe garantii alla. Räätsasid oleks saanud korda teha garantiilise remondi korras, mis maksab 100 eurot ilma saatmiskuludeta.
Tarbija tasulise remondiga ei nõustunud, märkides, et ostes ei saanud ta kaasa kasutusjuhendit. Seejärel esitas ta avalduse tarbijakaitseametile, kus nentis, et räätsade müümisel ei avaldanud müüja talle täpsemalt, kuidas ja mille jaoks neid kasutatakse. Toote juures oli teave, et need on eriti aktiivsed räätsad punktist A punkti B liikumiseks. Tarbija soovib räätsade parandamist ning kasutusjuhendit, kus oleks märgitud, kus ja kuidas peaks neid räätsi kasutama.
Agressiivsed räätsad
Kaupleja vastas kirjas tarbijakaitseametile, et räätsade tagastamisel oli neil juures õli lõhn ning jäljed, mis viitavad mootorsae kasutamisele (sisselõiked ja sügavad kriimud räätsade metallraamil). Lisaks olid räätsad esmapilgul natuke deformeerunud, mis viis ka räätsa põhja neetide purunemiseni. Kirja kokkuvõtvas osas pakkus kaupleja lahenduseks räätsade tasulist remonti summas 100 eurot.
22. juulil saatis tarbija ametile uue kirja, milles tunnistas, et räätsasid kasutati keskmisest karmimal maastikul, raiesmikul. Räätsade tagastamisel oli ühe räätsa ninas üks umbes kolme sentimeetri pikkune võsalõikaja kettajälg. Tarbija märgib, et räätsad kulusid ja deformeerusid mõlemal jalal ühesuguselt. Tema väitel teadis kaupleja täpselt, kui ekstreemsetes tingimustes räätsasid kasutatakse, seega on ta seisukohal, et tegu on garantiijuhtumiga.
Septembris esitas tarbija avalduse vaidluse lahendamiseks tarbijakaebuste komisjonis. Avalduses on tarbija jätkuvalt seisukohal, et räätsasid kasutati maastikul, millel kasutamiseks need olid mõeldud, ta tugines tootja kodulehel olevale tootekirjeldusele, mille järgi on tegemist kõige agressiivsemate räätsadega liikumisel maastikul, kus ei ole oluline, mis jääb punkti A ja B vahele. Seega arvab tarbija, et tema ei peaks hüvitama remondikulusid ning nõuab toote parandamist või selle asendamist kaupleja kulul.
Tarbijakaebuste komisjoni istungil tunnistas tarbija, et räätsasid kasutati raiesmikul töö tegemiseks, mille eest tarbijale maksti tasu. Samas oli töö tegemisel kasutatud varustus tarbija enda omand, ka räätsad. Seega on see tarbija enda otsustada, kus ta neid kasutab.
Puuduvad tarbija tunnused
Kaupleja jäi istungil oma senise seisukoha juurde, et räätsasid on valesti kasutatud ja et neid kasutati peamiselt töö tegemiseks, seega kutse- või majandustegevuse käigus ning tootja garantii sellistele juhtumitele ei laiene. Samuti oli räätsadel bensiini lõhn, mida ei saa pidada tootmisdefektiks. Kaupleja leidis, et kasutamisel oleks tarbija pidanud vaatama, kuhu astub, ja oli kindel, et töö tegemisel seda ei tehtud.
Komisjon leidis poolte ärakuulamise ja tõenditega tutvumise järel, et kaebuse lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse. Nimelt on tarbijakaebuste komisjon tarbijakaitseseaduse järgi tarbija ja kauplejavahelisi vaidlusi lahendav sõltumatu institutsioon, ent tarbijaks on tarbijakaitseseaduses toodud legaaldefinitsioonist lähtudes füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema ameti, äri või elukutsega.
Komisjoni kinnitusel kasutas kaebuse esitaja ostetud räätsasid raiesmikul töö tegemiseks (võsalõikus), saades selle eest tasu ning sellist kasutusviisi võib pidada otseselt seotuks majandus- või kutsetegevusega. Samadest põhimõtetest lähtub ka näiteks Austria õigusregulatsioon, samas kui Põhjamaades (Soome, Rootsi, Taani) lähtutakse peamisest kasutuseesmärgist ehk domineerivast kasutusotstarbest.
Komisjon otsustas, et kaebuse lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse, kuna kaebuse esitaja ei vasta tarbija tunnustele, ja otsustas kaebuse menetlemise lõpetada.
Vaidlevatel pooltel on õigus pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.