Eestiaegsuse elegantne esitlus
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
13. oktoober 2013, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Idülliline Vaikne tänav Tallinna kesklinnas õigustab igati oma nime. Ühele poole teed jääb kaunis park, teisele möödunud sajandi teisel kümnendil Eugen Habermanni projekteeritud ja nüüd kenasti korda tehtud mansardkorrusega majad. Ühes neis elab sisearhitekt ja disainer Toivo Raidmets.
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri ja mööblidisaini professori Toivo Raidmetsa senise loomingu – mööbli, sisustusdisaini, näituste ja laiemalt kogu keskkonna kujundamise – põhjal võiks arvata, et tema kodu on tulvil atraktiivseid ja karismaatilisi «lavastusi». Aga ei, õdusa elamise muudab võluvaks just eestiaegne hõng, mida rikastavad Raidmetsa kaasteelistest kunstnike teosed. Aukohal Urmas Viik, Vano Allsalu, Anu Kalm, Kaido Ole, Lapin, aga leidub ka soomlasi – Tapio Wirkkala, Torsten Wasastjerna.
«Sisustuse retrolik rahumeelsus on sündinud terviku huvides – on püütud tabada maja ajastut,» selgitab Raidmets ja lisab, et nõukaaja lapsena kasvas ta oludes, kus idealiseeriti Eesti aega ja tükike seda oli tore ringlusse tagasi tõmmata.
Igal Teol on tagajärg
Ühel heal päeval paarkümmend aastat tagasi teatas ehtekunstnik Krista Laos, et tema naabruses on majaosa müügis. «Olin tema käest ikka kingiks ehteid tellinud ja siinkandis tihti käinud. Nentinud Habermanni majadekompleksi kaunidust ja kahetsenud, et mulle pole antud võimalust siin elada.
Seega ei mõelnud ma sekunditki, seda enam, et majaosa koos krundiga maksis äsja saadud ööklubi honorari hinda.
Tegelikult oli 1925. aastal ehitatud hoone väga õnnetus olukorras, nii et kõik minu omanduses olev on lammutatud ja uuesti üles ehitatud.»
Maja kaasomanik, omaaegne tuntud raadiohääl ja legendaarse saatesarja «Teist ja teile» kauaaegne toimetaja Tiia Upine oli õnnelik, et leidus mees, kes hakkas kuulsa arhitekti pärandit korrastama. Maja sai ka juurdeehitise, aga nii samalaadses võtmes, et traagelniite on raske hoomata.
Maja väärikas uks on küll uus, aga Habermanni koopia, selgitab Raidmets. Siseneja satub kunstiteostest tulvil trepihalli. Siit avaneb uks ateljeesse, kus disainer katsetab-komplekteerib uut. Tõeline bestseller on nagi «Kaktus», ent Raidmetsa erilised lemmikud on toolid. «Kõige huvitavamad ja keerulisemad ristsõnad, mis kutsuvad end üha uuesti lahendama,» lisab disainer.
Ja majas leidub neid «lahendusi» igal pool. Keldrikorrusel, sauna puhketoas saab kaminatuld nautida restoranile Eeslitall disainitud toolidel istudes. Selle ruumi seinu katavad 40 cm laiused maalingutega männilauad – koos Jaak Arroga 1998. aastal loodud pannoo «Raudaed» elab siin oma teist elu.
Ka pööningule on kogunenud hulk toole – prototüüpe ja valmisesemeid eri objektidelt.
Eilse ja tänase põiming
Maja uues osas, rõduga toas on eestiaegse mööbliga kabinet, kus laua taga väärikas töötoolis istudes laseb professor oma fantaasial lennata, mõlgutab mõtteid või sirgeldab plaane. Aknalaual on üksteise otsa laotud neli erilist kuubikut – tegelikult sisearhitektide liidu aastapreemiat, mis on Raidmetsale aastate jooksul omistatud.
Kabineti ehteks on seto mustritest inspireeritud seinavaip – sõprade kink 50. sünnipäevaks. Üldse on majas palju tekstiili – saunaseinal rahvariidekangas Pühalepast, esikus pärsia vaip. Elutuppa lasti kududa suur põrandavaip Karin Lutsu sõjaeelse kavandi järgi.
Kaarja kamina tarvis elutoas on saadud inspiratsiooni Saksa 1920. aastate arhitektuuriraamatuid sirvides. Eks ole tolleaegne saksa heimat-arhitektuur olnud eeskujuks ka Habermannile.
Raidmetsa helget elamist iseloomustavad lisaks kunstiteostele perekonnafotod ja mitmekülgne raamatukogu.
Kaminasimsil on aukohal kimp paberlilli. «Aastaid tagasi kinkisid tudengid selle mulle sünnipäevaks ja ma hoian nende kätetööd hoolega,» räägib professor ja lisab muiates: «Siin on mõnusat biidermeierit – mulle ei meeldi elada disainimuuseumis. Pealegi, trendi olen alati püüdnud vältida, üritanud olla ajast ees või siis maas.»
Täiuslikkuse nimel
Pärast juurdeehitise valmimist kujundati aed ja ümbritseti see maja arhitektuuriga harmoneeruva piirdega. «Säilitasime maja embava kase ja tamme teises aianurgas. Rajasime muru ning istutasime põõsad – erivärvilised siberi kontpuud, sarapuud, rododendronid ja nüüdseks kõrgeks sirgunud ungari elupuu,» mainib majaperemees.
Mullu sai hoovinurgas katuse alla oma kätega rajatud õuemaja, mis on igaks juhuks külmakindel. «Meie põhjamaine suvi on nii üürike, et seda tuleb igal võimalusel pikendada,» põhjendab Raidmets.
Nii aiapaviljon kui ka õuemööbel on omalooming.