Sulaveest tekkinud kahjude hüvitamine sõltub kindlustuslepingust
1. aprill 2010, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui katusel sulav lumi on leidnud katuseräästa alt tee teie tuppa või on sulavesi üle ujutanud keldri, sõltub kindlustusseltsilt hüvitise saamine sellest, kas taolised kahjud liigituvad teie kindlustuslepingus kindlustusjuhtumi alla või mitte, kirjutab finantsinspektsiooni tarbijaveeb
.
Kindlustuslepingu kindlustustingimustes on kirjas, millised juhtumid on kindlustusjuhtumid ehk milliste puhul on kindlustusfirmal kohustus kahjud hüvitada. Juba kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb arvestada, et erinevad seltsid pakuvad kodu- või eluasemekindlustuse nime all erinevaid tooteid, millel on ka erinev kindlustuskaitse ulatus.
Samuti võidakse defineerida sarnaseid mõisteid - näiteks tormi või üleujutust - erinevalt. Seega tuleb süveneda lepingu tingimustesse, mitte lähtuda vaid kindlustatud riski nimetusest.
Kõige laiemat kindlustuskaitset pakub koguriskikindlustus. Kuid siinkohal teevad tarbijad vahel vea, et arvavad oma kodu olevat kindlustatud kõige vastu - nimi ju ütleb, et tegemist on koguriskikindlustusega.
Tegelikult võivad ka siin olla tootetingimustest tulenevad piirangud, mille puhul kahjusid ei hüvitata. Näitena võib tuua olukorra, kus lume raskuse all on kokku vajunud katus. Tavaliselt on kindlustustingimustes välistus, mille kohaselt lume raskuse tõttu tekkinud kahjusid ei hüvitata.
Põhjenduseks on siin eelkõige asjaolu, et kahju põhjustanud sündmus peab olema ootamatu ja ettenägematu, kuid lund on katuselt võimalik eemaldada, enne kui selle raskus konstruktsioonile saatuslikuks saab.
Küll aga lähenevad kindlustusseltsid erinevalt üleujutusest ja lumesulamisveest tingitud kahjudele. Näiteks võib välistusena olla kirjas, et kui lumesulamisvesi on hoonesse tunginud läbi katuse, seinte või muude ehitustarindite, siis sellist kahju ei hüvitata.
Ka võidakse koguriskikindlustuse raames mitte hüvitada näiteks lumesulamisveest või vihmaveest tingitud veekahju, kui kanalisatsioonisüsteem enam vett vastu ei võta. Samas sama kindlustuslepingu alusel võidakse hüvitada sulavee sissetungimist katusekonstruktsioonide vahelt.
Seega tuleb juba enne kindlustuslepingu sõlmimist hoolikalt läbi lugeda kindlustustingimused ning võrrelda erinevate kindlustusseltside pakkumisi. Lepingut lugedes tuleb süveneda ka lepingu üldistesse piirangutesse ja välistustesse ehk millistel juhtudel puudub kindlustusandjal kohustus kahjusid hüvitada.
Oluline on silmas pidada, et välistused võivad tuleneda ka ohutusnõuetest, mis tähendab, et kui te pole kinni pidanud kindlustuslepingu lisas kirjasolevatest ohutusnõuetest, võib kindlustusandja hüvitamisest keelduda.
Tasub ka läbi mõelda, millised riskid võivad teie kodu kõige enam ohustada ja lepingust järele vaadata, kas konkreetne selts just nende riskide vastu kindlustab. Näiteks on veekogu ääres asuva eramu potentsiaalsed riskid teistsugused, kui üheksakorruselise maja keskmisel korrusel asuval korteril.
Kui lepingu tingimustes jääb midagi ebaselgeks, tuleb võtta aega ja kindlustusseltsi töötajaga segaseks jäänud punktid läbi arutada, et vältida hilisemaid arusaamatusi.
Kindlustuslepingu sõlmimise kohta saab näpunäiteid lugeda www.minuraha.ee/kindlustamine