Kõige sagedamini lõhutakse autopesulates kojamehi
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
18. oktoober 2013, 12:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamiselt kurdetakse autopesulate töötajatele kahjustada saanud kojameeste üle. Samas on pesulad teinud enda kinnitusel kõik, et kahjusid vältida.
Statoili kommunikatsioonijuhi Jaanus Pautsi kinnitusel juhtub pesulates õnnetusi kokkuvõttes siiski harva. Sellel aastal olnud kaebused moodustavad 0,086 protsenti kogu müüdud pesude arvust. «Ehk teisisõnu esitatakse meile 1163 autopesu kohta vaid üks kaebus,» selgitas Pauts, kes täpset arvu ei soovinud paljastada.
«Peamiseks pesulaga seotud kaebuseks on auto tagumise kojamehega seotud kahjustused. Nimelt on uute masinate harjased pikemad ja pehmemad ning tagavad ka parema pesutulemuse. Teisalt võivad needsamad pikemad harjased lihtsamini jääda ka kojamehe konstruktsiooni vahele ja pesu käigus kojameest kahjustada. Seda eelkõige tagumiste kojameeste puhul, mis võrreldes esimeste kojameestega ulatuvad auto kerest rohkem eemale,» kirjeldas Pauts.
Seetõttu tulekski enne pesu tema sõnul tagumisele kojamehele panna peale spetsiaalne kilekott, mis takistab harjaste kinnijäämist kojamehe konstruktsiooni vahele. «Klienditeenindajad annavad selle kliendile tasuta kaasa. Juhul, kui klient on kojamehele paigaldanud vastava kilekoti ja vaatamata sellele on kojamees siiski saanud kahjustada, siis sellised juhtumid oleme klientidele ka kompenseerinud,» lisas Pauts, kelle sõnul on suurendatud pesulates ka šampooni hulka, et harjased libedamad oleksid.
Jazz autopesulate tegevjuht Janek Mellikov tõi välja, et ehkki kojamehe vigastamine on pesulas võimalik, ei ole selles alati süüdi pesula. «Olgu öeldud siinkohal, et seda võib juhtuda nii Jazzis, Statoilis, Olerexis kui kõigis teistes masinpesu pakkuvates teeninduspunktides,» märkis Mellikov. Tema sõnul ei ole esimesed kojamehed probleemiks, kuna need on oluliselt tugevamalt autole paigaldatud kui tagumised.
Pole alati pesula süü
«Tagumised kojamehed seevastu ja ka nende kinnitused, on juba inseneride poolt loodud õrnema konstruktsiooniga,» selgitas Mellikov.
«Talvehommik lumise autoga algab paljudele sellega, et lülitatakse kojamehed sisse ning pühitakse lumi klaasidelt. Tihti on auto kojamehed klaasile kinni külmunud ja nad ei taha vahel isegi paigast liikuda. Siis rebitakse need klaasilt lahti ja kangutatakse mõnikord jääkaabitsaga,» kirjeldas Mellikov. Õige pea hakkab plastikust vars loksuma, kojamees ei ole enam oma algses asendis. Kui kinnitus on saanud eelnevalt vigastada, võib järjekordne liigutamine ühel hetkel viia selleni, et kojamees puruneb täielikult.
Kojameheda seotud probleeme Mellikovi sõnul uutel autodel ei teki. Jazz pesulates soovitakse tagumine kojamees pesu ajaks küljest võtta. Defektsed kojamehed soovitab Mellikov välja vahetada.