Õige rehv aitab ohutult liigelda
28. aprill 2010, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi aasta läbi muretult ringi sõita võimaldav lamellrehv tundub mugava lahendusena, näitas äsja lõppenud talv, et naastrehvid on Eesti oludes omal kohal. Ka suveks soovitavad asjatundjad spetsiaalselt selleks ette nähtud rehvi.
Rallisõitja ja Prorehvi remonditöökoja üks omanikest Margus Murakas ütles, et aastaringse rehvi kasutamine on põhjendatud sel juhul, kui aastane läbisõit jääb 10 000 kilomeetri piiresse ja korraga sõidetakse väikseid vahemaid.
MTÜ Eesti Rehviliidu tegevjuhi Kaur Kuurme sõnul on lamellrehvi omadused suvisel ajal kehvemad ning võivad teatud puhkudel ka ohtlikuks muutuda. «Kuna lamellrehvi muster on pehme, siis kurvides vajub see ka rohkem läbi ehk auto on selle võrra ebastabiilsem,» selgitas Kuurme. Samuti kipub lamellrehv soojema ilmaga kiiresti kuluma.
Kuigi naastrehvide lubatud kasutusaega pikendati tänavu pikalt vindunud talve tõttu aprilli lõpuni, on nüüd jäänud suverehvide allapanekuks loetud päevad. Siiski pani Murakas autojuhtidele südamele, et niikaua, kuni püsib öökülmade oht, võib juba väheste sademete korral tekkida must jää ning suverehv võib sellisel juhul olla hilisel ajal sõites ohtlik.
Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et sügisest päikeselisi päevi ootama jäänud rehvid poleks liialt kulunud. Kui minimaalne lubatud suverehvi turvisemustri jääksügavus on 1,6 millimeetrit, siis Kuurme soovitab 2 millimeetri juures rehvid uute vastu ära vahetada.
Tema sõnul on kulunud rehviga vihmase ilma korral vesiliu tekkimise oht väga suur, kuigi kuiva ilmaga sõites ei pruugi autojuht seda tajuda. Kui uue suverehviga tekib vesiliug umbes 90-kilomeetrise tunnikiiruse juures, siis 1,6 millimeetrini kulunud turvisemustriga rehvil juba linnakiirustel.
«Kui me oma statistikat vaatame, siis suvel sellele kulumisele väga palju tähelepanu ei pöörata,» tõdes Kuurme. Näiteks kaks aastat tagasi sõitis rehviliidu statistika järgi ligi kolmandik autojuhtidest lubatud piirini kulunud rehvidega.
Kui kõige soodsama rehvi saab kätte vähem kui 1000 krooniga, siis kallimate rehvide hinnad võivad küündida tuhandetesse kroonidesse. Raskel ajal võib küll tunduda mõistlik eelistada odavamat varianti, kuid Margus Murakase sõnul võib see autojuhile kokkuvõttes hoopis kulukamaks osutuda.
Odavamal rehvil on tema sõnul reeglina suurem veeremüra ja -takistus, millega kaasneb ka suurem kütusekulu. Samuti võib soodsama rehvi läbisõit jääda väiksemaks, mistõttu tuleb järgmine suurem väljaminek teha kvaliteetsema rehviga võrreldes kiiremini.
«Kui autot kasutatakse rohkem, siis tasub rehvidesse investeerida,» märkis Murakas, lisades, et eri hinnaga rehvid erinevad üksteisest ka sõiduomadustelt.
Et rehvivalik sõltub ka sellest, millistel teedel suvel rohkem liigeldakse, soovitab Murakas rehvimüüjaga konsulteerida. Üldiselt peaks kruusa peal tema sõnul eelistama veidi avatumat rehvimustrit.