Euroopa poodides levib inetute juurikate trend
17. oktoober 2013, 09:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa toidupoodides levib trend müüa eraldi kaubamärgi all nö inetuid puu- ja juurvilju, mida seni müüki ei võetud.
Tavaliselt lähevad kõverad köögiviljad prügimäele või loomasöödaks, sest «inimesed ostavad silmadega ja on unustanud tavalise värvi ja kuju» rääkis Saksamaa poeketi EDEKA pressiesindaja Gernot Kasel Localile. Nüüd müüvad nad kaubamärgi all «Nobody is perfect» (keegi pole täiuslik) odavama hinnaga ebastandardse kujuga õunu, kartuleid ja porgandeid.
Šveitsi suurim poekett Coop hakkas augustis mittestandardse kujuga kaupa müüma kaubamärgi alla Unique kolmandikus oma poodides. Lisaks plekilistele aprikoosidele ja täpilistele lillkapsastele võistlevad praegu ostjate soosingu eest kokkukasvanud porgandid. Võrreldes tavaliste porganditega on nende hind 60 protsenti odavam. «Me võiksime müüa neid rohkemgi, kuna nõudlus sellise kauba järgi ületas meie ootused. Aga lihtsalt rohkem pole isemoodi kaupa saada,» rääkis Coopi pressiesindaja Nadja Ruch.
Saksamaa poekett Rewe tõi eelmisel nädalal oma Austria poodidesse müügi sellise kauba nime all Wunderling. Briti jaemüügihiid Sainsbury läks seda teed juba mullu. Toona vähendas kehv suvi märgatavalt kohalikku saaki ning suur osa saagist oli kas moondunud või kahjustunud. Sainsbury ostis sellest hoolimata siiski kogu saagi ära ning nn inetud juurikad leidsid tee lettidele valmistoitudes.
«Põllumeeste jaoks on inetutest köögiviljadest vabanemine teisejärguline mure,» ütles Jochen Winkhoff Saksamaa põllumeeste liidust. Sellegipoolest tervitavad põllumehed uue turu avanemist mittestandardsetele puu- ja köögiviljadele. «Eriti kui imeliku kujuga kartuli või suvikõrvitsa nägemine poeriiulil tekitab tarbijas küsimusi loodusliku kuju kohta.»
Kuid põllumehed tahavad siiski kaupmeestega suhtlemisel kinni hoida rangetest normidest. «Tänapäeval, kui tehinguid tehakse neti või telefoni teel, peavad inimesed olema kindlad, et nad räägivad samast asjast,» selgitas Winkhoff.
Euroliidus loobuti nn kurgikõveruse normidest 2008. aastal. Enamus asjaosalistest lähtub siiski ÜRO Euroopa majanduskomisjoni normidest, mille kohaselt tohib aprikoosil olla plekke kuni 15 protsendil viljast ning suvikõrvits peab olema vähemalt 7 cm pikk ja ilma lõhede ja õõnsusteta.
ÜRO toiduagentuuri teatel visatakse igal aastal ära u miljard tonni toitu, mille väärtus on 750 miljardit dollarit. Keskkonna ja vaesusevastased organisatsioonid on sellele tähelepanu juhtinud ning järgmine, 2014. aasta on euroliidus nimetatud toiduraiskamise vastaseks aastaks.