Kümme ohtlikku valet toitumise kohta

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõmme turg. Veiseliha.
Nõmme turg. Veiseliha. Foto: Liis Treimann

Väljaanne Business Insider toob välja müüdid tervisliku toitumise kohta, mida inimestele on aastaid sisendatud, kuid mis ei vasta tõele.

1. Kanamunade söömine on tervisele kahjulik

«Munarebu sisaldab kolesterooli, mis suurendab riski haigestuda südamehaigustesse. Sellepärast on munadest targem hoiduda.»  See on müüt. Ehkki muna sisaldab kolesterooli, ei tõsta munad siiski n-ö halva kolesterooli taset. Samuti on uuringud näidanud, et munade söömine ei ole seotud südamehaigustega. Muna sisaldab hoopis rikkalikult vitamiine, mineraale, munavalk on väga kõrge toiteväärtusega. Hommikuti tasub igal juhul eelistada muna söömist röstsaiale.

2. Kalor on kalor

«Ei ole oluline, mida sa sööd. Peaasi, et söögist-joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Nii palju kaloreid, kui sa sisse sööd, pead sa ka ära kulutama.» See ei ole õige arvamus. Toidud, mida me sööme mõjutavad näiteks meie hormoone ja ainevahetust. Kalorite hulk on küll tähtis, kuid see ei ole kõige tähtsam. Eri toitudest saadavaid kaloreid ei saa võrdseteks pidada, kuna need mõjutavad tervist, hormoone, isu ja ainevahetust erinevalt.

3. Küllastunud rasvad on südame vaenlased

Aastaid on usutud, et küllastunud rasvad kasvatavad südamehaiguste riski. 2010. aastal korraldati aga suur 21 teadustööd kokkuvõttev uurimus, milles vaadeldi 347 747 inimese andmeid. Küllastunud rasvade tarbimise ja südamehaiguste vahel ei leitud seost. Samas on tõde see, et küllastunud rasvad tõstavad hea kolesterooli taset.

4. Proteiinirikka toidu söömine on tervisele kahjulik

Paljud inimesed usuvad, et valgurikka toidu söömine nõrgestab luid. See on küll tõsi, et äkiliselt suurenenud proteiini tarbimine võib suurendada kaltsiumi eraldumist luudest lühiajaliselt, kuid pikaajaline tarbimine annab märku vastupidisest efektist. Proteiini järjepidev tarbimine aitab tugevdada luid, aitab kasvatada lihasmassi jne.

5. Kõik peaksid sööma kasulikke täisteratooteid

Osa inimesi võib olla tundlikud gluteenile, mille allikaks täisteratooted on. Gluteen põhjustab kõhuvalusid, seedehäireid jne. Mitu uuringut on näidanud, et täisteratoodete tarbimine võib kaasa tuua hoopis südame-veresoonkonna haigusi.

6. Kohv on tervisele kahjulik

Säärane reputatsioon on kohvil aastaid olnud. Muidugi on ka tõsi, et kohv tõstab vererõhku. Samas, mõned teised uuringud toovad välja, et kohvi joomine aitab vähendada teatud haiguste riski. Kohvijoojatel on 67 protsenti madalam risk haigestuda teise tüübi diabeeti. Samuti vähendab kohvi joomine Alzheimeri ja Parkinsoni tõve riski ning ka mitme maksahaiguse riski. Lisaks kiirendab kohv ainevahetust, parandab mälu ja tuju. Samuti on kohv täis antioksüdante.

7. Liha on väga kahjulik

Inimesed usuvad, et liha suurendab südamehaiguste, teise tüübi diabeedi ja vähi riski. Tegelikult ei ole nende haiguste tekitaja otseselt liha, vaid viis, kuidas liha valmistatakse. Lisa sisaldab ka tervislikke rasvasid, valku ja muid toitaineid, mis on kasulikud kehale ja ajule.

8. Rafineeritud taimeõlid on kasulikud

Osa uuringuid on kindlaks teinud, et polüküllastumata rasvhapped vähendavad tõenäosust haigestuda südamehaigustesse. Seetõttu on soovitatud suurendada sojaõli ja päevalilleõli tarbimist. Samas polüküllastumata rasvhapped on erinevad – näiteks oomega-3 rasvhappeid saab kalast, oomega-6 rasvhappeid taimeõlidest. Nende tarbimine peaks olema tasakaalus, kuid paljud söövad liiga palju oomega-6 rasvhappeid. Oluline on suurendada oomega-3 rasvhapete tarbimist, sest rasvhapete omavaheline taskaal on oluline. Oomega-6 rasvhapete rohkus toidus viitab mitme haiguse riski kasvule, näiteks aterosklerootilisele südamehaigusele, osteoporoosile, astmale, äkksurmale, ekseemidele.

9. Kõik peaksid soola tarbimist vähendama

Kõrge vererõhu taga võib olla liigne soola tarbimine. Seetõttu soovitavad terviseametnikud kõigil vähendada vähemalt ühe teelusikatäie võrra tarbitava soola kogust päevas. Ehkki sool mõjutab vererõhku, siis on paljud uuringud leidnud, et puudub otsene seos soola tarbimise ja kardiovaskulaarsete haiguste vahel.

10. Rasv teeb paksuks

Suure rasvasisalsusega dieedid ei tee inimest paksuks. Dieedid, mille puhul tarbitakse rohkem rasvu ja vähem süsivesikuid, toovad suurema kaalukaotuse kui dieedid, milles tarbitakse rohkem süsivesikuid ja vähem rasvu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles