Pensionileping paneb värskeid pensionäre nurisema

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii kohalike endi kui ka teadlaste sõnul tagavad pikaealisuse rahulik ja stressivaba elu, liikumine ja hea toit. Pilt on illustreeriv
Nii kohalike endi kui ka teadlaste sõnul tagavad pikaealisuse rahulik ja stressivaba elu, liikumine ja hea toit. Pilt on illustreeriv Foto: Corbis/Scanpix

Mõnelgi pensionäril on kogunenud pensionifondi veidi rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr, mis tähendab, et piiratakse raha kättesaamise ja pärandamise võimalusi.

Lembit Lõbus (63) otsustas ühineda uue paljuräägitud kogumispensioni süsteemiga, et veidi lisa varuda. «Tol ajal tekkis rahval justkui massipsühhoos. Palka liitumine märgatavalt ei vähendanud, aga oli lootus, et on vähemalt tulevikus midagi võtta,» selgitas Lõbus, kes otsustas pensionisambaga liituda, kuna kinnitati, et II samba osakuid saab edasi pärandada – pärija saab ühe aasta jooksul esitada pärimisavalduse ja kogutud osakute eest laekub raha kontole. Teine võimalus oli, et osakud kantakse üle pärija pensionikontole.

Selle aasta septembrist jäi mees pensionile. SEB konservatiivsesse pensionifondi oli kogunenud umbes 7100 eurot ehk 60 eurot rohkem, kui on 50-kordne rahvapensioni määr (140,81 x 50 = 7040,50). Kui Lõbusa osakute väärtus oleks olnud veidi väiksem, siis oleks ta raha minimaalselt kümne aasta jooksul kätte saanud.

Nüüd tuli sõlmida aga pensionileping kindlustusandjaga, mis piiras pensioni kättesaamise võimalusi. «Kui lepingute sõlmimine käis, siis ei olnud juttugi sellistest piirangutest. Öeldi, et see on minu raha, mina ise otsustan ja saan pärandada,» nentis Lõbus.

Lõbusa oodatavaks elueaks hinnati 83 aastat ning SEB pakkus kogutud summa põhjal igakuiseks pensioniks 31,60 eurot. «Kogu summa ma saaks kätte 20 aasta pärast. Kui suren varem, siis läheb raha kindlustusseltsile,» ütles Lõbus.

Liiga suured ootused

Selle vältimiseks valis Lõbus 16 aasta pikkuse garantiiperioodi, mille jooksul ta saab oma osakuid lähedasele pärandada. See aga ei ole enam nii lihtne. Esiteks selgus, et pärandamisvõimaluse valimine tõi kaasa selle, et igakuine väljamakse vähenes 28,90 eurole. Seega ei saaks varajase surma korral tütar isa kogutud summat tervenisti kätte, vaid maksimaalselt 5548,80 eurot. Lõbus on pehmelt öeldes pettunud, enne teise sambaga liitumist ei osanud ta arvata, et kõiki kogutud osakuid pärandada pole sisuliselt võimalik.

SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst nentis, et pensioniikka jõudvate inimeste ootused on suured ja sageli ei mõelda sellele, et süsteem on alles noor, raha on kogutud vaid kümme aastat. «Inimene vaatab, et kogutud on suur summa, aga ei mõelda sellele, et sellest peab jätkuma 20 aastaks,» nentis Holst. Kui on kogutud 30 kuni 40 aastat, siis tekib Holsti kinnitusel juba nii korralik summa, millest on kuus tubli abi, kui see 20 aasta peale ära jagatakse.

Teiseks tuleb Holsti sõnul mõelda sellele, mis on ikkagi pensioni eesmärk. «Eesmärk ei ole koguda lihtsalt raha ja kui pensioniaeg kätte jõuab, siis hurraaga see ära kulutada. Eesmärk on tagada sotsiaalne turvalisus elu lõpuni,» selgitas Holst.

Kolmandaks, pensionilepingu sõlmimisel on operaatoril kohustus maksta kliendile pensioni tema elupäevade lõpuni, mitte oodatava eluea lõpuni. «Kui klient elab saja-aastaseks, siis meie peame talle pensioni tagama,» selgitas Holst. Seega on tema sõnul loogiline, et kui klient enne ­oodatava eluea lõppemist sureb, saab kindlustusandja kogutut kasutada, et maksta kinni nende pension, kes elavad üle oodatava eluea.

«Millegipärast keegi ei taha rääkida sellest, kust tuleb see raha, kui inimesed elavad saja-aastaseks, kõik muretsevad, et nad surevad varakult ära,» tõdes Holst, kes tõi välja hoopis vastupidise tendentsi. «Meie eluiga järjest pikeneb.»

Leping kallineb

Veel tõi Holst välja, et garantiiperiood on vaid valikvariant. «Põhitoode on tagada pensionärile pension tema elupäevade lõpuni, kasvõi 120 aastani.» Kui aga inimesel on keegi, kes temast sõltub ja kelle puhul tuntakse muret, et siitilmast lahkumise korral jääb inimene finantsraskustesse, siis on Holsti sõnul mõeldav garantiiperioodi valimine.

«Toote loogika on see, et mida kindlamini ma tahan raha kätte saada, seda rohkem mõjutab see hinda. Samas, kui garantiiperiood läbi saab, siis see ei tähenda, et maksete maksmine läbi saab – see käib kuni inimese elutee lõpuni,» lisas Holst.

«Tavalise annuiteedi puhul makstakse kogutud summa pensionina välja nende aastatega, mis vastavad oodatavale elueale lepingu sõlmimisel,» kinnitas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov. «Garantiiperiood viib seda punkti mõnevõrra kaugemale, sest vähendab igakuist pensioni. Samasugune mõju on kindlustusseltsi poolt võetavatel tasudel,» selgitas Fedotov. Garanteeritud intress, mida kindlustusselts on lubanud maksta, aga suurendab pensioni ning toob seega lähemale hetke, mil kogutud summa saab välja makstud. Garantiiperioodi pikkus Fedotovi kinnitusel seadusega reguleeritud ei ole. Võimalikud variandid on kindlustusseltside kujundada.

Millega lepet sõlmides  arvestada?

•    Kohustusliku kogumispensioni väljamakseid tehakse pensionilepingu alusel, kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on võrdne või suurem kui 50-kordne rahvapensioni määr (praegu on see 7040,50 eurot).

•    Võimalust raha II sambast pensionilepingu alusel kätte saada pakuvad SEB Elu- ja Pensionikindlustus, Compensa Life Vienna Insurance Group ja ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal.

•    Kindlustusseltsidel on lubatud pakkuda erinevate tingimustega pensionilepinguid. Üldjuhul on pensionileping tavapärane perioodiliste võrdse suurusega väljamaksetega garanteeritud intressiga leping, mille alusel tehakse väljamakseid kindlustusvõtjale kuni tema surmani.

Enne pensionilepingu sõlmimist tuleb osakuomanikul otsustada:

•    millal ta soovib pensionimakseid saama hakata;

•    millise sagedusega ta pensioni soovib saada (kas kord kuus või kord kvartalis);

•    kas sõlmida pensionileping personaalselt või ühise pensionilepinguna;

•    kas lisada lepingule garantiiperiood.

Tehes otsuseid pensionilepingute tingimuste osas, tasub kindlasti võrrelda ka nende mõju pensioni suurusele.

Allikas: rahandusministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles