Paaritusabi pakutakse ka tõukoertele

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heinz Kask on koeri kunstlikult seemendanud juba 2004. aastast. Loomaarst koos ühe patsiendiga.
Heinz Kask on koeri kunstlikult seemendanud juba 2004. aastast. Loomaarst koos ühe patsiendiga. Foto: Reio Michelson

Koeraomanikke, kes soovivad oma lemmikule järglasi, kuid kelle neljajalgsed sõbrad paaritumisega ise toime ei tule, aitavad koerte kunstlikule seemendamisele pühendunud loomaarstid.

Tallinnas Nõmmel tegutseva Kase & Michelsoni loomakliiniku loomaarst Heinz Kask alustas koerte kunstliku seemendusega nii enda kui ka koeraomanike suure huvi tõttu tosin aastat tagasi. «Esimene edukas seemendus oli minu oma koeral Donnal, kes sai viis kutsikat,» ütles ta. Üks kunstliku seemendamise suuremaid plusse on, et nii on võimalik saada emaselt koeralt järglasi ka juhul, kui loomulik paaritus on ühel või teisel põhjusel raskendatud või koguni võimatu. Samuti saab tänu sellele võimalikuks paaritus kauge vahemaa tagant, näiteks kui isasloom elab väljaspool Eestit.

«Hiljuti oli mul patsiendiks inglise buldog, kes ei paindu nii palju kui vaja,» lausus Kask. Raskusi paaritumisega võib olla ka näiteks chihuahua’del, kuna koeratüdruk on poisist tublisti suurem.

Enamasti ongi põhjuseks anatoomilised iseärasused, mis on tõuti erinevad, nakkushirm või soov aega säästa. Osal koertel käib enne paaritumist armumäng, mis võib kesta mõni tund või terve päev, ent kunstlik seemendus võtab aega vaid 30–45 minutit.

Tõukoerte «lõbu»

Näiteks vajavad seemendamist tõukoerad, kes on läbi elanud trauma, mistõttu ei suuda ise paarituda. Tuleb ka ette, et näiteks emasele koerale isane lihtsalt ei sobi või ei meeldi ja seetõttu ei tule ka paaritumisest midagi välja.

«Või ei julge näiteks isane koer emasele ligi minna. Lihtsalt sellised instinktid, et ei lähegi, kuna teab: emast koera ei tohi puutuda ja kõik,» rääkis Kask.

Seemendamist on loomaarst teinud vaid tõukoertele, kuna krantsid saavad üldjuhul paaritumisega ise väga hästi hakkama. Kuidas seemendusprotseduur välja näeb? Omanik toob loomakliinikusse emas- ja isaskoera, kes on eelnevalt pissitatud, käinud tervisekontrollis ja kellel on määratud progesteroonitase vereseerumis.

Kliinikus võetakse isaselt loomalt sperma, uuritakse mikroskoobi all spermide elujõudlust ja seejärel viiakse sperma peenikese toru abil emaslooma suguteedesse. Koerad peavad olema läbinud tervisekontrolli ja sobima aretusse, et pärandada oma geenidega häid omadusi järglastele.

Seemendusprotsessis kasutatakse nii värsket kui ka jahutatud spermat, suurt vahet neil Kase sõnul ei ole. Jahutatud sperma saadakse, kui spermid viiakse soikeseisundisse, kus rakud enam ei liigu, kuid on elujõulised 5–10 päeva. Seemendamise tarvis peab rakud üles äratama.  Jahutatud spermat saadetakse näiteks Soomest, Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt, Hollandist, Taanist, Suurbritanniast ja Poolast. Kask ise on saatnud koerte jahutatud spermat Soome, Ühendriikidesse, Poolasse ja Hispaaniasse, kus seda on tema sõnul seemendamisel edukalt kasutatud.

Mujal maailmas tehakse koerte seemendust ka sügavkülmutatud spermaga, Eestis aga mitte, kuna see on kallis investeering.

«See jääb tulevikku, kuid õnneks on üle lahe olemas väga head võimalused ja kogenud kolleegid, kes meelsasti meilt edasi suunatud kliente aitavad,» lausus Kask.

Kassid jäävad kõrvale

Seemendust tehakse Eestis ka Viljandi Männimäe loomakliinikus. Kümme aastat Viljandis väikeloomaarstina tegutsenud Laura Linntamm tegeleb samuti koerte sigimisprobleemidega, aidates nõu ja jõuga, et omanikud saaksid oma lemmikloomalt järglasi. «Uurin, jälgin ja ravin suguorganeid nii emasel kui ka isasel loomal,» ütles väikeloomaarst, kes on aastate jooksul kunstlikult seemendanud nii Eestis kui ka Soomes kümneid koeri.

«Sperma tuleb ikkagi välismaalt ja kunstlik seemendamine aitab vältida liiklemist emase koeraga, mis võib loomale stressi tekitada. Mingil määral vähenevad ka koeraomaniku rahalised kulutused, kui ei pea välisriiki sõitma,» rääkis Linntamm, kes tegelebki rohkem sigimisprobleemidega ehk loomadega, kes ei saa järglasi.

«Sünd ja surm on väga paeluv ning iidne teema, nendest sündmustest saab kõik alguse,» põhjendas väikeloomaarst põgusalt aastatetagust otsust hakata koerte sigimisprobleemidega tegelema.

Heinz Kask on 12 aasta jooksul seemendanud ligikaudu 500 emast koera, neist umbes 350 edukalt. Loomaarstide sõnul saabki järglased umbes 70 protsenti seemendatud koertest. Kassidele seemendust ei tehta, kuna tegemist on niivõrd viljakate loomadega, et selleks pole vajadust.

Koerte seemendus ei ole Eesti­s veel väga levinud. Linnatamme sõnul tegelevadki sellega siin peamiselt tema ja Kask. Kunstlik seemendus maksab Kase & Michelsoni loomakliinikus 70–120 eurot. Viljandi Männimäe loomakliiniku hinnad on sarnased, ent Linnamäe sõnul neil veebis hinnakirja üleval ei ole, kuna lõpphind sõltub protseduuri keerukusest ja patsiendi vajadusest.

Hinnad

•    Progesteroonitaseme määramine verest    23 eurot

•    Iga järgnev proov    20 eurot

•    Kunstlik seemendus    70 eurot

•    Kunstlik seemendus puhkepäeval    120 eurot

•    Kunstlik seemendus riiklikel pühadel    200 eurot

•    Sperma jahutamine ja ettevalmistus välisriiki saatmiseks    170 eurot

•    Spermauuring    30 eurot

Allikas: www.loomaarst.com

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles