Eesti tõusis emade heaolu edetabelis veidi ettepoole

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Seoses läheneva emadepäevaga avaldas rahvusvaheline organisatsioon «Päästke lapsed» üheteistkümnenda maailma emade ja laste heaolu aruande, kus Eesti pälvis emade heaolu edetabelis 17. koha, edestades küll lähinaabreid Lätit ja Leedut, kuid jäädes näiteks Soomest kõvasti maha.


Varasematel aastatel on Eesti olnud 18. ja 19. kohal, mis tähendab, et olukord on muutunud veidi paremaks.

USA jäi aga tänavu 28. kohale, mis on mullusest ühe koha võrra halvem tulemus. Üsna kehva edetabelikoha põhjuseks on kõrge emade suremus - üks 4800st, mis on üks kõrgemaid näitajaid arenenud maailmas. Teiste jõukamate riikidega võrreldes jääb USA tahapoole ka lapsehoolduspuhkuse tingimuste poolest.

Kui meie lähinaabrid Läti ja Leedu on emade heaolu edetabelis vastavalt 25. ja 22. kohal, siis Soome on 7. kohal.

Naiste üldise heaolu edetabelis on Eesti ja Läti mõlemad 19., Leedu 21. ja Soome 6. kohal. Laste heaolu edetabelis on Eesti 13., Läti 33., Leedu 27. ja Soome 18. kohal.

Kokku analüüsiti olukorda 160 riigis ning selgus, et kõige parem elu on emadel Norras ja Austraalias, kõige kehvem aga Afganistanis.

Kümne parema riigi seas on lisaks Norrale ja Austraaliale veel Island, Rootsi, Taani, Uus-Meremaa, Soome, Holland, Belgia ja Saksamaa. Kümne kõige kehvema riigi seas eelnevad Afganistanile Niger, Tšaad, Guinea-Bissau, Jeemen, Kongo Demokraatlik Vabariik, Mali, Sudaan, Eritrea ja Ekvatoriaal-Guinea.

Edetabel põhineb naiste ja laste tervise ja heaolu näitajatel ning näitab selgelt, et haridusele, majanduslikele võimalustele ning ema ja lapse tervishoiule ligipääsu tagamine annab emadele ja nende lastele suurimad šansid ellujäämiseks ja hästi elamiseks.

«Päästke lapsed» kampaania «Igaüks» asepresident Mary Beth Powers märkis samas, et kuigi olukord peab paranema ka USAs, ohustavad arengumaade emade ja nende laste tervist palju suuremad riskid.

Kogenud ämmaemandate puudus ja probleemid rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusega tähendavad, et edetabeli lõpus olevates riikides elavad naised jäävad kõige sagedamini rasedaks ning neid ohustavad samas ka suurimad riskid, mis väljendub nii vastsündinute kui ka emade kõrges suremuses.

Näiteks Afganistanis ja Tšaadis osaleb kogenud meditsiinitöötaja vähem kui 15 protsendi sünnituste juures. Nigeris sureb raseduse või sünnituse ajal üks naine seitsmest. Angoolas, Tšaadis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Somaalias ei ela üks laps viiest viienda sünniaastani. Afganistanis on vastav näitaja üks neljast.

Tüüpiline Afganistani, Angoola, Tšaadi, Dijibouti, Eritrea ja Guinea-Bissau naine saab elu jooksul alla viie aasta ametlikku haridust. Nigeris on vastav näitaja alla nelja aasta.

Afganistanis, Jordaanias, Liibanonis, Liibüa Araabia Jamahiriyas, Marokos, Omaanis, Pakistanis, Süürias ja Jeemenis teenivad naised 25 USA senti või veelgi vähem iga dollari kohta, mille teenivad mehed. Saudi-Araabia ja Palestiina naised aga vastavalt 16 ja 12 senti iga meeste teenitud dollari kohta.

Täpsemalt saab aruandega tutvuda

siin

.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles