«Kas kergesti tekkivad sinikad võivad viidata mõnele terivseprobleemile ning millal peaks arsti juurde pöörduma? Kas probleemi saab iseseisvalt oma igapäevaharjumusi muutes leevendada?» küsib Tarbija24 lugeja.
Lugeja küsib: miks tekivad mõnel verevalumid nii kergesti?
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
6. november 2013, 22:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog Tõnu Peets.
Sinikad on nahaalused verevalumid, mis tekivad igaühel, kes ennast kuskilt ära lööb. Verevalumid muutuvad pajasinisest rohekaks ja kollaseks ja viimaks imenduvad ära. On olukordi, mil verevalumeid võib tekkida kergemini, näiteks kui trombide ärahoidmiseks tarvitatakse ravimeid, mis «vedeldavad» verd, näiteks südameaspiriin või marevaan.
Kui nende ravimite parajat doosi on ületatud, võivad veritsused tekkida mujalgi ning see on põhjus pidada kiiresti nõu arstiga.
Krooniliste põletikuliste haiguste ravis kasutatavad hormoonravimid prednisoloon või medrool muudavad väikeveresoonte seinad hapramaks ja mitmele poole võivad tekkida nahasisesed verevalumid.
Jalaveenide klapid võivad hakata verd tagasi, allapoole laskma, eriti kui neis veenides on olnud trombe, siis rõhk veenides suureneb, jalgadele tekivad lillakad tursed ja ka verevalumid tekivad kergemini.
Esineb ka kaasasündinud hüübimishäireid, maksahaigusi ja muidki veritsusi soodustavaid terviseprobleeme, mille asjus oleks õige pidada nõu perearstiga.
Mõni lööbki ennast kergemini ära, näiteks liigesehaiguse, tasakaalu- või koordinatsioonihäire tõttu või muul põhjusel. Siis tuleks arsti või õega nõu pidada, kuidas ohtlikke kukkumisi ennetada. Parema toimetuleku huvides kuluks võib-olla ära tegevusterapeudi või füsioterapeudi konsultatsioon. Aga verevalumite imendumist kiirendab, kui määrida peale apteegist ostetud käsimüügiravimit hepariinigeeli.