Seitse enimlevinud energiasäästumüüti

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Treimann / Postimees

Energiasäästunädalal võiks iga eestimaalane võtta veerand tundi ja mõelda oma energiatarbimisele. Vastust tasuks otsida küsimustele: «Kui palju energiat kasutan?» ja «Kas mul on võimalik seda kokku hoida?».

«Kui arvate, et tarbite energiat niigi säästlikult ja et kokku hoida pole suurt midagi, siis teadke, et see ei pea tõenäoliselt paika. Statistika näitab, et enamikes majapidamistes on võimalik ühtteist ette võtta,» kirjutab energiasäästu tootejuht Teet Kerem Eesti Energia energiasäästu blogis.

1. müüt – minu kodus pole võimalik energiat kokkuhoidlikumalt kasutada

Energiat saab säästa enamikes kodudes. Eesti Energia e-teeninduses täidetud energiaprofiilid näitavad, et lihtsaimate muudatustega on keskmises majapidamises võimalik energiakuludelt säästa ligi viiendiku. Kuna 11 000 täidetud profiili põhjal kulub 70 protsenti kodusest energiakulust küttele ning vaid 20 protsenti elektrile ja 10 protsenti vee soojendamisele, peitub suurim energiasäästupotentsiaal just soojusenergias.

Näiteks alandades toatemperatuuri ühe kraadi võrra, alanevad küttekulud viis protsenti. Optimaalseks toatemperatuuriks loetakse 21 kraadi. Profiilide põhjal võib väita, et igas kuuendas Eesti kodus võiks toatemperatuuri vähendada vähemalt kahe kraadi võrra. 

2. müüt – energiasääst tähendab kehvemat elukvaliteeti

Energiasääst ei tähenda pimedas ja külmas virelemist. Märgatavaid tulemusi on võimalik saavutada lihtsaid käitumisharjumusi muutes. Näiteks nihutades boileril veesoojendamise aja ööle ja lühendades duši kestust kahe minuti jagu, võib keskmine kolmeliikmeline pere hoida aastas kokku ligi 130 eurot. Kui vahetada läbipõlenud hõõgpirn LED-pirni vastu, väheneb valgustamise elektrikulu kuni 80-90 protsenti. Nõustute ilmselt, et need sammud ei mõjuta eriti elukvaliteeti, küll aga energiaarveid. 

3. müüt – reguleerides termostaati maksimumile soojeneb tuba kiiremini

Olete pikalt kodust ära olnud ja sättinud termostaadid madalamale temperatuurile. Koju tagasi jõudes reguleerite termostaadi maksimumile, et kiirendada kütteprotsessi. Kas tuleb tuttav ette? Järgmine kord pole nõnda vaja teha, sest tuba ei soojene seetõttu kiiremini.

Termostaadid sarnanevad valgusti lülitiga. Kui lüliti on «sees», siis lamp põleb, kui lüliti on «väljas», on tuli kustus. Näiteks, kui pöörata termostaat 25 kraadi peale, saavutatakse 21-kraadine toatemperatuur täpselt sama kiiresti, kui termostaadi puhul, mis ongi reguleeritud 21 kraadile. Keerates termostaadi maksimumile, unustate tõenäoliselt termostaadi tagasi keerata enne kui ruum on juba liiga soe ja seetõttu raiskate asjatult energiat.

4. müüt – ooterežiimi vältimine kulutab koduseadmeid

Kunagi kulutas tõesti pidev sisse-välja lülitamine koduseadmeid. Ent tänapäeval, kus tootjad on kohustatud töötama välja üha ökonoomsemaid seadmeid ja arvestama ka sellega, et kalli energia ajastul ei hoia kliendid enam seadmeid koguaeg töös, ei pea seda kartma. Ooterežiim moodustab hinnanguliselt 5-10 protsenti keskmise majapidamise elektriarvest.

Enamik koduseadmeid, isegi filterkohvimasinad, kasutavad ooterežiimi ja tarbivad vargsi elektrit. Et seadmeid oleks mugav pärast kasutamist välja lülitada, tasub poest soetada lülitiga pikendusjuhtmeid, mille hinnad algavad paarist eurost. Nii ei tule teleka taga igal õhtul tüütult küürutada. 

5. müüt – nõudepesumasinad tarbivad rohkelt energiat

Nõudepesumasinad on ühed ökonoomsemad koduseadmed üldse. Asjatult liigitatakse neid samasse kategooriasse pesukuivatitega. Tegelikult kasutab nõudepesumasin ühe pesutsükli jooksul 90 protsenti vähem vett ja 60 protsenti vähem energiat kui käsipesu.

Maksimaalse kokkuhoiu saavutamiseks tuleks nõudepesumasin alati täis laadida ning võimalusel eelistada energiasäästu pesurežiimi. Keskmine A+ klassi nõudepesumasin tasub end neljaliikmelises perekonnas ära 4-5 aastaga. Sellele lisandub kõikide nende aastate jooksul kokkuhoitud aeg. 

6. müüt – sooja kraanivee keetmine on energiasäästlik

Pole vahet, kas valada potti keetmiseks külma või sooja kraanivett. Seda seetõttu, et soe kraanivesi ei teki iseenesest. Iga kord, kui kasutate sooja kraanivett, kulub arvestatav hulk energiat kraanivee soojendamiseks – olgu selleks korterisse paigaldatud boiler või linna soojustrass. Igal juhul tuleb kraanivee soojendamise eest maksta. Küll aga tasub meeles pidada üks lihtne nipp – kiirekeedukannud on ökonoomsemad kui pliit, mistõttu säästate ligi 50 protsenti energiat, kui keedate toiduvalmistamiseks kuluva vee pliidi asemel kiirkeedukannus.

7. müüt – säästupirnid on nii kallid, et need ei tasugi kunagi ära

Säästupirnid on tõesti märksa kallimad kui kunagised hõõgniidiga lambipirnid või siis halogeenpirnid. Teisalt on need ka kordi energiasäästlikumad ja kümneid kordi vastupidavamad. Näiteks on LED-lambipirnide elektritarve ligi kümme korda väiksem kui hõõgpirnidel ja ligi neli korda vähem kui halogeenpirnidel. Arvestades, et hinnanguliselt võib valgustusele kuluda kuni neljandik aastasest elektrikulust, on sääst märkimisväärne.

Näiteks kui soetada elutuppa, kus iga päev põletatakse lampi keskmiselt neli tundi, neli LED pirni, tasub ligi 60-eurone investeering end ära kahe aastaga. Samas ei ole mõistlik igasse tuppa soetada kalleim ja säästlikem lambipirn. Rusikareegel on see, et ruumidesse, kus valgusteid kasutatakse tihti ja korraga pikka aega, tuleks suurima säästu saavutamiseks valida LED valgustid. Ruumidesse, kus käiakse vähem ja kus lampi põletatakse lühikest aega, sobivad ka odavamad halogeenpirnid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles