Telerit valides peab arvestama paljude detailidega
7. mai 2010, 17:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähenev digitelevisiooniajastu sunnib praegust teleriostjat mõtlema tulevikule. Teler on muutumas koduse meelelahutuse keskuseks.
Teadupärast läheb Eesti alates esimesest juulist käesoleval aastal üle digitaaltelevisioonile. Seni edastatud analoogtelevisioon lülitatakse välja, millega jääb üks televisiooni arengu etappe lõplikult seljataha.
Samas ei ole digitelevisioon paljudele midagi uut, kuna sajad tuhanded inimesed vaatavad digitaalset telepilti juba aastaid. Nii puudutabki digitelevisioonile üleminek eelkõige neid, kes siiani vaatavad telerit, kasutades selleks kaabeltelevisiooni asemel õhu kaudu levivat ja antenniga püütavat telepilti. Neid majapidamisi, mis kasutavad kaabel-TVd, satelliit-TVd või IPTVd, digitelevisioonile üleminek ei mõjuta.
Digitelevisiooni tulek paneb paljusid küsima, kas nüüd tuleb osta uus telekas? Ühest küljest on see hea mõte, sest aastate jooksul on telerid läinud kvaliteetsemaks, ilusamaks ja suuremaks, kuid tõele au andes ei ole digitelevisiooni vaatamiseks vaja tingimata uut telerit osta. Küll aga tuleb sellisel juhul soetada digiboks ehk seade, mis digitaalse signaali telerile arusaadavaks muudab.
Eestis kasutusel MPEG4
Tehnikakaupluseketi Expert ostujuht Kaarel Kosk soovitab tähelepanu pöörata, et digiboks toetaks MPEG4 nime kandvat standardit. Seetõttu ei ole mõtet osta digiboksi mõnest välisriigist, kuna seal kasutatav digitelevisiooni standard ei pruugi ühtida Eestis kasutatavaga. Ostes näiteks MPEG2 standardit toetava digiboksi, selgub kodus, et Eestis see ei töötagi.
Esimese sammuna võiks õhu kaudu digitelevisiooni vaadata soovija jälgima, et uuel teleril oleks digilevi märk. Need telerid on Eestis testitud ja saavad suurepäraselt hakkama digitelevisiooni vastuvõtmisega, kuna neisse on juba paigaldatud MPEG4 tüüner. «Sellisel juhul on tarvis vaid antenn teleriga ühendada ja digitelevisiooni vaatamine võib alata,» ütleb Kosk.
Kellel aga antenn ja kaablid aastaid vanad, siis oleks mõistlik ka need üle vaadata. «Normaalse digisignaaliga piirkondades peaks antenniks piisama täiesti tavalisest detsimeetrilaineala antennist,» räägib Kosk lisades, et kuigi varem kasutusel olnud signaal on mõnevõrra erinev digitelevisiooni signaalist, saab see antenn tavaliselt digisignaali püüdmisega hakkama. Kehvema leviga piirkondades oleks aga mõistlik ka uus antenn soetada. See võimaldab signaali puhtamalt vastu võtta ja seeläbi ka paremat telepilti nautida.
Sisseehitatud MPEG4 tüüneriga teleri abil saab tasuta vaadata telekanaleid ETV, ETV 2, Kanal 2, TV 3 ja Kanal 11. Lisaks sellele on aga võimalik vaadata ka tasulisi telekanaleid. Sellisel juhul tuleb liituda mõne teenusepakkujaga, kes annab kanalite vaatamiseks kiipkaardi, mis teleris vastavasse pesasse asetada tuleb. «Kuigi uuematel digitelevisiooni toega teleritel on enamasti kaardilugeja pesa olemas, oleks kasulik telerit ostes igaks juhuks kaardipesa olemasolu müüjalt üle küsida,» soovitab Kosk.
Kui teleris kaardipesa puudub, on võimalik osta digiboks, kuhu kaart pärast teleriga ühendamist asetada. «Kuna Eestis on müügil ka ilma kaardilugejata digitüünereid, siis digitüünerit ostes tasuks kaardipesa olemasolu jällegi müüjalt üle täpsustada,» õpetab Kaarel Kosk.
Digiboksi omamisel on aga üks eelis, mille peale kohe ei pruugi tullagi – kuna see on suhteliselt väike, saab seda suve saabudes näiteks suvilasse kaasa võtta, et ka seal digitelevisiooni vaadata.
Kuna digibokse on Eestis saadaval erinevaid, siis tuleks kliendil selgeks teha, milliseid võimalusi ta seadmelt ootab. Odavamad digiboksid ei sisalda kaardipesa tasuliste kanalite vaatamiseks ja seetõttu näeb vaid tasuta kanaleid. Kallimad mudelid aga võimaldavad telesaateid näiteks salvestada, et neid hiljem uuesti vaadata.
Telerist saab koduse meelelahutuse keskus
Lisaks digitelevisiooni tulekule paneb uue teleri soetamist kaaluma ka aina laienev telerite kasutusala. Teler ei ole enam pelgalt telekanalite vaatamiseks mõeldud seade, vaid selle abil saab sõpradega jagada fotosid, vaadata arvutis olevaid filme ja kasutada internetti.
Seetõttu peaks ajaga kaasas käia püüdev klient uut telerit valides veelgi enam tehnilistesse nüanssidesse süvenema. Üks olulisi võtmesõnu on Kaarel Kose sõnul internetivalmidus ja DLNA-tugi.
«DLNA on rahvusvaheline standard (Digital Living Network Alliance), mis on mõeldud muusika, fotode ja videote jagamiseks läbi koduse arvutivõrgu – puudub vajadus arvutist meediafailide salvestamiseks näiteks plaadile või mälupulgale, et siis teleris maha mängida,» räägib Kosk.
Paljudes kodudes on tänapäeval arvutivõrk ja miks mitte ühendada oma teler sinna ning seeläbi kasutada netiteenuseid ja vaadata arvutis olevaid filme, fotosid ja kuulata isegi muusikat. Juhtmevaba lahendusena ei pea seejuures tülikate kaablitega tegelema.
Süvenenult telerit otsides tekib paratamatult ka küsimus, kas eelistada LCD, taustavalgustusega LCD või plasmatelerit. «Tuleks lähtuda eelkõige oma vajadustest, näiteks vaatamiskaugus, MPEG4-tugi, multimeediavõimalused, ja sellest, millise teleri kuvatav pilt meeldib,» annab Kosk praktilise nõuande.
Aastaid on plasmatelerile heidetud ette suurt voolutarvet, kuid ka siin on tehnoloogia arenenud. Suure ekraaniga telerite puhul on plasma mõneti odavam kui LCD. Tavalisest LCDst on aga mõneti kallimad LED-taustavalgustusega variandid. Viimaseid on kahte tüüpi – paneeli taga või selle külgedel asetsevad LED-tuled.
«Paneeli taga asetsevate LEDide tehnoloogia võimaldab loomutruumate värvide kuvamist ja kõrgema kontrastiga pilti,» räägib Kosk. Paneeli äärtes asuvad tuled lasevad muuta teleri eriti õhukeseks – praegu on müügil juba alla kolme sentimeetri paksuseid telereid.
Tulevikku vaadates tuleb aga selgeks õppida uus lühend – OLED. See tehnoloogia on väga uus ja arenemisjärgus. Seetõttu ei leia veel poodidest OLED-telereid, mis tulevad veelgi õhemad kui LED-taustavalgustusega LCD-telerid. Praegu on tehnoloogia suurimaks probleemiks Kaarel Kose sõnul paneeli suhteliselt lühike eluiga.
«Võib arvata, et OLED-telerite võidukäik saab alguse, kui 3D-pilt saab teleri vahendusel osaks meie igapäevaelust,» ütleb ta. Nimelt võimaldab OLED märgatavalt kiiremat pildiuuendust, mis tagab praeguste LCD 3D-teleritega võrreldes palju parema elamuse.