Vastvalminud uuringus leidsid Soome teadlased kinnitust, et ema rasedusaegne suitsetamine võib põhjustada lapse hilisemaid psühhiaatrilisi probleeme ning vajadust tarvitada lapsena või varases täiskasvanueas psühhotroopseid ravimeid.
Rasedusaegne suitsetamine võib põhjustada lapse psüühikahäireid
Soome uurijad leidsid, et looteeas suitsetamisega kokku puutunud täiskasvanutel esines suurenenud risk tarbida psühhiaatrilisi ravimeid, ennekõike nende hulgas, kes kannatasid depressiooni, aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja sõltuvuse all, võrreldes nendega, kes ema kõhus olles suitsetamisega kokku ei puutunud, vahendas Physorg.
«Hiljutised uuringud on näidanud, et rasedusaegne suitsetamine võib häirida kasvava loote aju arengut,» selgitas uuringu autor Turu ülikoolikliiniku pediaater Mikael Ekblad.
Teadlased kogusid infot ema suitsetamise, gestatsiooniaja, sünnikaalu ja sünnihinde kohta Soome sünniregistrist. Vaatluse alla võeti kõik lapsed, kes sündisid aastatel 1987-1989. Lisaks uuriti emade psühhiaatrilise ravi andmeid aastatel 1969-1989 ning laste psühhotroopsete ravimite tarbimist.
Tulemused näitasid, et 12,3 protsenti noortest täiskasvanuist oli kasutanud selliseid ravimeid ning neist omakorda 19,2 protsenti oli looteeas suitsetamisega kokku puutunud. Psühhotroopsete ravimite manustamise osakaal oli kõrgeim nende noorte seas, kelle emad suitsetasid raseduse ajal enam kui kümme sigaretti päevas.
«Rasedusaegne suitsetamine on jätkuvalt suhteliselt tavaline, hoolimata teadmistest selle kahjulikkuse kohta,» ütles Ekblad. «Rasedusaegsel suitsetamisel on lapse tervisele pikaaegne negatiivne mõju, mistõttu peaksid rasedad naised sigarettidest eemale hoidma,» lisas ta.