Eesti Post: mõned kliendid on püüdnud meid petta ja ära kasutada

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Posti pakiautomaat.
Eesti Posti pakiautomaat. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ehkki Post24 pakiautomaadid valmistavad meelehärmi paljudele klientidele ja sageli õigustatult, leidub ka neid kliente, kes on sihilikult petta üritanud ja süü Eesti Posti kaela veeretanud. Kuna pakiautomaadid on varustatud valveseadmetega, siis üldiselt pettused läbi ei lähe.

Eesti Posti väliskommunikatsioonijuht Kadri Tonka tunnistas, et kahjuks leidub toredate klientide hulgas ka ebaausaid, kes püüavad erinevate võtetega petta või neid ära kasutada.

Tonka sõnul on klassikaliseks näiteks, et suure paki eest tasutakse väiksema paki hind. «Kliendid eelvormistavad pakiautomaadist saatmiseks mõeldud paki iseteeninduskeskkonnas ja märgivad paki suuruseks S. Seejärel minnakse sellega postkontorisse ja väidetakse, et Post24 pakiautomaat on täis, kuigi tegelikult pole automaadi juures üldse käidudki,» selgitas Tonka. «Kui teenindaja paki vastu võtab, selgub, et tegelikult on tegemist L-suuruses pakiga, kuigi klient on tasunud S-paki saatmise eest. Selliseid kliente näeme pea iga päev.

On ka juhtunud, et eelmine klient pole sulgenud korralikult pakiautomaadi ust ning järgmine klient on enda pakki saates võtnud lahtisest kapist võõra paki endale. 

«Valetatud on ka hüvituste suuruste kohta,» tõi Tonka veel ühe näite. Kui saadetise kohaletoimetamine on liiga pikalt hilinenud, siis Eesti Post hüvitab selle kliendile. «Osta.ee kliendid on sageli küsinud hüvitiseks oluliselt suuremat hinda. Kuna me näeme oksjonite andmeid, siis saame kontrollida tegelikku hinda ning paraku on nii, et iga teine klient, kellel on õigust hüvitiseks, küsib suuremat hinda. Meie näeme oksjonikeskkonnast, et ese on müüdud kolme euroga, aga klient nõuab hüvitist 30 eurot,» rääkis ta.

Naise sõnul pole harvad ka juhused, kui klient väidab, et pole pakki saanud, kuid hilisemal uurimisel selgub siiski, et ta on selle kätte saanud. «Tavaliselt nimetatakse sellistel juhtudel põhjusteks, et klient ei mäletanud, et oli juba pakil järel käinud või pakil käis järel keegi teine vms,» nentis Tonka. 

Kuna Eesti Post pole eraldi statistikat selliste juhtumite kohta teinud, ei oska Tonka öelda, kui palju nii on juhtunud, kuid ta lisas, et kindlasti pole nimetatud lood üksikjuhtumid.

«Kuna pakiautomaadid on varustatud valveseadmetega ning igast liigutusest, mis pakiautomaadi juures tehakse, jääb jälg meie süsteemidesse, siis üldiselt sellised pettused läbi ei lähe,» tõdes Tonka. «Küll aga tekitavad palju lisatööd ja kui mingitel juhtudel saaksime kliendile vastu tulla, näiteks võimalus pakk postkontorist lisatasuta teele panna, kui pakiautomaat täis on, siis ebaausate klientide tõttu oleme teinekord sunnitud taolised lahendused ümber vaatama.»

Kui pakk on tegelikult suurem, kui klient on eelnevalt määratletud, on Eesti Postil õigus saadetis ka seisma panna. 

Sageli on pakkide «toppama» jäämise põhjuseks ka pakkide ebakorrektne vormistamine või valede siltide kleepimine, kuid siin on pigem tegemist hooletuse, mitte pahatahtlikkusega. Või on juhtunud, et telefoninumbri sisestamisel eksitakse ja pakisõnum saadetakse sellepärast valele inimesele.

«Selliste juhtumite puhul tahaks lihtsalt inimestele meelde tuletada, et hästi tähtis on saaja andmed korrektselt vormistada,» toonitas Tonka.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles