Säästlikust eluviisist johtuvalt leiab aina laiemat kõlapinda üksnes taas- või korduvkasutatavaid materjale rakendav trash design ehk prügidisain, kirjutab Tiina Kolk erilehes Eluruum.
Vanast uus – nupukalt ja nägusalt
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
30. november 2013, 20:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjala tuntumad prügidisaini eestkõnelejad – moedisainer Isa Kukkapuro ja romudisainer Henrik Enbom – on kolmel viimasel aastal esitlenud sisustusmessil Habitare trash design’i.
Esimesel prügidisaini väljapanekul 2011. aastal astusid üles Soome ja Rootsi disainitudengid, disainerid ja kunstnikud, keda inspireerisid väga erinevad materjalid: plekkpurgid, taara, ventilatsioonitorud jms. See üllatavate lahendustega ülimenukas näitus pälvis ka tohutu meediakajastuse ning küllap ärgitas paljusid vanu asju taaskasutama.
Masuaastatel kerkis esile nii säästlik kui ka keskkonnasõbralik mõtteviis. Kui rääkida puidust, siis miks lasta vanadel, üles võetud põrandalaudadel, välja vahetatud ustel või ehitusest üle jäänud puiduvirnadel kusagil aianurgas või laoplatsil hukka minna, kui neist saaks näiteks mööblit valmistada, juurdles disainer Tõnis Kalve, nähes Kopli tollilaost minema visatud transpordiabimaterjalina kasutatud mahagoni-, pöögi- jm hinnalist puitu.
«Rääkisin Ahti Grünbergile, et miks mitte sellisest puidust mööblit teha. Iga ese oleks omanäoline, paljud ka oma looga,» meenutab Kalve. Mehed asusid kohe tööle ja 2011. aastal tulid nad sarja Derelict esimeste laudade ja toolidega rahva ette. Nende mööbel oli väljas ka mullusel Habitarel, kus prügidisain oli koondatud Trash-hotelli.
Seal osaks saanud tähelepanu kannustas disainereid uusi mudeleid looma. Nüüd on Derelicti kollektsioonis lisaks toolidele-laudadele riiulid, kapid, nagid jpm. Praegu on Kalvel ja Grünbergil käsil kollektsiooni täiustamine, sest talvel osaleb Derelict oma väljapanekuga Kölni mööblimessil.
Vanale materjalile uue rakenduse leidmine on õilis tegevus. Vahel võib ühe järi või riiuli valmistamine üpris vaevanõudev olla, sest kui näiteks kunagist seinatahveldist on värvitud kümme korda ja kui pärast kihtide eemaldamist selgub, et osa puidust on ikkagi raisus, tuleb materjali juurde hankida.
Kõik Derelicti prügimäe-puidust lihtsa vormikeelega mööbliesemed on kordumatud, sest iga lauajupp on erinev, ainulaadse värvi ja tekstuuriga.
Eriti vahva on tellija toodud ja talle tähenduslikust puidust – olgu see armas uks või midagi muud – mööblit teha, sest kuuldud lood inspireerivad ka disainerit, kommenteerib Kalve ning lisab, et tänu headele koostööpartneritele sujub Derelicti sarja tootmine takistusteta, mistõttu nad on valmis palju rohkem tegema.