Uus rongide sõiduplaan tekitab lugejates pahameelt

Elroni rong. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Lugejad pole rahul 1. jaanuarist kehtima hakkava Elroni uue diiselrongide sõiduplaaniga, leides, et rongifirma hakkas muudatustega parandama seda, mida parandada ei olnud vaja.

«Minu jaoks läks teenus igatahes halvemaks, sest niigi puupüsti täis hommikustes ja õhtustes rongides on istekohti vähem, pileti hind on umbes 25 protsenti kallim ja ajavõit ainult üks minut,» kurtis lugeja. Teine lisas, et mõned olulised peatumiskohad on ära kaotatud ning läbimõtlematu sõiduplaaniga on tekitatud palju segadust, piletihindadest rääkimata.

Lugeja, kes sõidab hommikuti Raplasse ja sealt kahe tunni pärast tagasi, sõnas, et uute aegade järgi enam niimoodi sõita ei saa. «Vana ehk praegune plaan oleks okei,» nentis ta. Lugeja Leida leidis, et Elron hakkas parandama seda, mida paranda ei olnud vaja. «Olen samuti rongiga tööle käija ja ma ei saa aru, mis toimub!? Kellel ja milleks on vaja sellist jama tekitada?»

Üks reisija tõi näite, et väga kehv sõiduplaan hakkab olema näiteks Valka ja tagasi. «Rong võiks ka minna näiteks lõuna paiku ja tagasi tulla natuke hiljem kui 16 paiku! Valga suunda võiks päevas liikuda Tartust kolm rongi ja tagasi samuti kolm.»

Lugeja Dawn tõi välja, et Tartu suuna rongide suurim miinus on see, et plaan on liiga sarnane Edelaraudtee senise plaaniga, mis on aga juba ajast ja arust. «Et Tallinnast pärast tööpäeva lõppu veidigi kaugemale sõita, on ainult üks võimalus 17:43 ja seegi on kiirrong. Samas kui igal pool peatuv tunne-Eestimaad-rong väljub endiselt pärastlõunasel ajal. Ehk siis on olukord, kus mõistlikul ajal enne lõunat ei lähe ühtegi rongi, siis läheb napi tunni jooksul kaks, ja siis on jälle mitu tundi vaikust. Loogika oleks nagu Tartu keskne, samas sinna jõuab esimene rong alles kell 10,» ei mõistnud Dawn.

Temas tekitasid eelkõige küsimusi viimased rongid ja seda pea kõikidel liinidel, kuid eriti Tallinna lähiümbruses ja Tartu suunal. «Kui inimene tegeleb hobidega või käib vahetustega tööl, siis kuidas ta peaks olema võimeline juba enne 21 Tallinnast sõitma hakkama?» imestas Dawn, lisades, et ainus variant on järelikult bussiga liiklemine.

Rongi saabumiseni poes

Lugeja Ruuno nentis, et Tallinna ja Tartu vahel sõitvate rongide sõiduplaan on enam-vähem, kuid Elron võiks sarnaselt Edelaraudteele sõitma panna reedeti ja pühapäeviti lisarongid. «Teate küll, Tartu on tudengeid täis ning need tahavad reedel koju ja pühapäeval kooli tagasi. Pühapäevased rongid Tallinnast Tartu olid alati puupüsti täis, teinekord tuli kuni Tapani tuulekojas püsti seista,» tõdes Ruuno.

Üks tudeng kirjutas samuti, et tema tahaks hirmsasti Tartust Tallinna mingitki rongi peale kaheksat ja enne kahte. Ta lootis, et uus sõiduplaan selle võimaluse ka loob, kuid kahjuks eksis.

Mitmed lugejad tõid välja, et hommikune tööleminemise rong on läinud liiga varaseks ja õhtune rong lükatud hilisemaks. Näiteks kirjutab lugeja Maakas, et öeldakse küll, et siis tuleb sellele rongile minna, mis läheb viis minutit enne viite, kuid mis saab siis kui tööpäev ja rongijaama saamine sellega ei kattu? «Rääkimata lastest, kes jõuavad selletõttu kooli nii vara, et hea, et kool ikka lahti on, mitte ei pea ukse taga külmetama. Tore on, et ronge on rongiplaani rohkem, kuid see väga ei aita, kui need kellaajad pole üldse sobilikud. Talvel on väga nõme «rongini aega veeta poodides», peale tööpäeva ollakse väsinud,» kirjutas lugeja, kes tõdes, et rongid peaksid sõitma ikka inimeste jaoks, mitte sõitmise pärast.

Lugeja Greete sõidab hommikuti Pärnu poolt Raplasse tööle ja kuigi tema tööpäev algab kell üheksa, jõuab rong Raplasse juba kaheksast. Greete sõnul arvestatakse ainult Tallinna sõitjatega. Pahane on ta ka ID-pileti kaotamise üle. «Praegusel juhul on nii, et kui vaja, siis sõidan, mitte ei pea hakkama mõtlema, kas mul on veel kliendikaardil raha või ei.» ID-piletit jäävad teisedki lugejad igatsema.

Lugeja, kes sõidab hommikuti Tartust Jõgevale tööle, pole uue sõiduplaaniga rahul, kuna ta ei saa enam õhtuti Jõgevalt Tartusse. «Kui tavarongide asemel pannakse sõitu ainult kiirrongid, mis Jõgeval ka veel ei peatu, siis tuleb vist töölt ära tulla. Igatahes, väga halb uus sõiduplaan,» tunnistas ta.

Samuti imestati, kuidas peaks Pärnu kandist ühistranspordiga jõudma 6:35 väljuvale rongile, kui esimene linnaliin jõuab kaks minutit enne rongi väljumist. Arusaamatuks jääb ka, kuidas Keavast liikuma saab.

Lugeja XX kurtis, et paljudel suundadel jõuavad rongid sihtkohta tööinimeste jaoks liiga hilja või vara, kuid tõi positiivsena välja, et lisati juurde õhtune lisarong Narvasse. «Rongiliikluse põhiprioriteet oleks saada Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi ja Narva hommikused saabumised ja õhtused väljumised tavalise tööinimese jaoks sobivaks. Ja unustage ekspressid, kuna tööinimesele loeb hind. Alles seejärel tuleb mängu kõik muu. Ma ei kujuta ette, kelle jaoks need rongid siis olema peavad?» imestas XX.

Ettepanekud rongifirmale

Lugeja Rox soovitas Elronil tegutseda Soome järgi, kus graafika on täiendatud selliselt, et teatud aegadel väljuvad rongid tunni ja teatud aegadel iga kahe tunni tagant. Samuti on seal ka ööliinid. Lugeja Toomas tegi aga Elronile ettepaneku teha vastav rakendus või lehekülg, kuhu inimesed saavad kirjutada ajad, mis kell nad mingist kohast peale tahavad tulla ja mis kell kuhu jõuda. «Siis programm arvutab vastavalt sisestatud andmetele ise parimad väljumisajad rongidele ja otsustajad saavad sellega arvestada. See ei tohiks keeruline olla, kui juba kaardirakendused suudavad sulle välja pakkuda parima teekonna vastavalt kellaajale ja liiklusoludele,» arvas Toomas.

Mõned lugejad kiitsid uut sõiduplaani. Näiteks kirjutas Tyrikas, et tema on graafikuga väga rahul, kuna nüüd on ka päevased ja õhtused väljumised. Temaga nõustus lugeja, kes elab kohas, kus kiirrongid alati peatuvad, lisaks ei pea ta paljuks 10-protsendilist hinnatõusu. Samas ei saa ta aru, miks on just tipptundide ajal osadel reisidel käigus kiirrongid, kuna ajaline võit 100 kilomeetri kohta on vaid tühised kümme minutit, kuid võimaluse rongiga õigeks ajaks tööle ja koju jõuda kaotavad sajad inimesed.

Murekohaks peab ta ka seda, et rongides on vähem istekohti, kuid tipptundidel ja reedel/pühapäeval on rongid juba praegu puupüsti täis. «See, et kuskil lõuna ajal sõidab 1-2 rongi rohkem, ei kahanda märkimisväärselt reisijate arvu eelpool nimetatud aegadel - tööle minnakse endiselt ikka hommikul ja tudengid sõidavad rongiga endiselt alles peale reedese koolipäeva lõppu koju,» kirjutas ta.

Lugeja Sm. S leidis, et kahjuks ei ole ideaalset sõiduplaani võimalik koostada, kuna sõitjatel on igaühel omad soovid ning eelistused, seega tuleb leida kompromiss. Tema sõnul tuleb rahva ja omavalitsuste soove kuulata ja arvestada niipalju kui võimalik, graafikute koostamine peab olema tarbijate ja teenuse pakkuja koostöö.