Uuring: eestlased tarbivad mullijooke tagasihoidlikult
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
19. mai 2010, 09:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel Balti riikides tehtud inimeste vedelikutarbimist käsitlenud uuringust ilmnes, et eestlased on muu maailmaga võrreldes üsna tagasihoidlikud limonaadide ja muude gaseeritud karastusjookide tarvitajad.
Eesti ja Leedu elanike hulgas oli suurim vastanute grupp neid, kes joovad mullijooke keskmiselt ühe pudeli nädalas. Kolme Balti riigi elanikest joovad kõige rohkem gaseeritud karastusjooke lätlased - viiendik vastanuist tunnistas, et joob vähemalt ühe pooleliitrise pudeli päevas.
Eestlased on naabritest eespool mahlajoojate osas, Leedu jääb aga nii Eestile kui ka Lätile alla piimajoomises. Kõige harvemini tarbitakse kõigis kolmes riigis spordi- ja energiajooke.
Kuigi uuringu eesmärgiks oli uurida Balti riikide elanike tarbimisharjumusi poodides müüdavate karboniseeritud karastusjookide osas, märkisid eestlased oma igapäevase joogina ära ka kraanivee ja omavalmistatud mahlad. Osa lätlastest lisas üllatuslikult oma iga päev tarbitavate karastusjookide nimekirja õlle ja viina.
Uuringust ilmnesid ka vähese karastusjookide tarvitamise põhjused. Üle poole neist eestlastest, kes mullijooke ei joonud, viitas kunstlikele koostisainetele kui ühele põhjusele. Samuti ilmnes, et 30 protsenti karboniseeritud karastusjookide tarbijatest jooks neid rohkem, kui nad ei peaks muretsema joogis sisalduva suhkru pärast.
Varasemast on teada, et näiteks Coca-Colat juuakse Eestis aastas ühe inimese kohta 46,9 klaasi, Soomes 65 klaasi, Islandil aga lausa 345,6 klaasi.
Uuringu viis joogitootja Coca-Cola Baltikumi tellimusel läbi uuringufirma Norstat, kes küsitles nii Eestis, Lätis kui ka Leedus 1000 inimest.