Soomlased: sotsiaaltoetused muudavad passiivseks
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
7. jaanuar 2014, 13:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Yle küsitlus näitab, et suur osa soomlasi usub, et Soome riigi praegune sotsiaalsete hüvitiste ja toetuste süsteem muudab inimesed passiivseteks ega motiveeri tööle minema.
Umbes 56 protsenti soomlasi usub, et Soome sotsiaaltoetuste süsteem ei aita inimesi jalule, vaid aheldab teatavasse nõiaringi, kirjutab Yle. Küsitleti 1008 erineva taustaga inimest.
«Meie sotsiaalsete toetuste süsteem ei julgusta inimest võtma enda eest vastutust,» ütles endine arengukoostöö minister Heidi Hautala.
Säärasele arusaamale jõuti Yle küsitluse abil. Küsitluse eesmärgiks oli kaardistada sotsiaalseid väärtuseid.
Lisaks intervjueerisid uurijad nelja erineva taustaga soomlast – endist Rohelise Liidu juhti ja ministrit Heidi Hautalat, Põlisoomlaste ridadesse kuuluvat poliitikut Olli Immoneni, telenägu Tuomas Enbusket ja Nina Mikkoneni. Viimane on saatejuhi ja produtsendi Timo T.A. Mikkoneni naine.
Riik liiga kaitsev
Olli Immonen jagas Heidi Hautala arvamust. «Muidugi ma arvan, et me peaksime korrigeerima sotsiaalsete toetuste süsteemi, et julgustada inimesi tööle minema. Paljud, eriti noored, eelistavad tööle minemise asemel elada toetuste najal,» tunnistas Immonen.
Nina Mikkonen aga sellega ei nõustunud. Ta arvas, et toetuste najal elamine on üldjuhul siiski alandav ja ainult väike osa inimesi soovibki teadlikult vaid toetustest elada.
Üle 50 protsendi vastajatest arvas, et riik on liiga kaitsev. Sama arvamust jagasid erineva sotsiaalse staatusega inimesed.