Parts: Elron hakaku tööle
8. jaanuar 2014, 00:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusminister Juhan Parts tunnistab, et uute rongide kasutuselevõtul tehti vigu, kuid selle asemel, et nõuda kellegi tagasiastumist, tuleks anda aega neid parandada.
Majandusminister Juhan Partsi hinnangul oleks selle aasta alguseks Eestisse jõudnud diiselrongidest uuele sõiduplaanile üleminekuks piisanud, kui Elron poleks teinud sõitude planeerimisel vigu.
Kes otsustas, et Eesti jaoks on parim lahendus tellida just kahe-, kolme- ja neljavagunilisi ronge?
2007. aastal, kui ma siia ministeeriumi tulin, ütles Elektriraudtee, et nende rongid on läbi, sama ütles ammu ka Edelaraudtee. Tekkis küsimus, mis rongiliiklusest üldse saab. Infrastruktuur lagunes, Viljandi liin oli küsimuse all, Pärnu liin on siiani küsimuse all.
Siis sai programm paika pandud. Tehti põhjalik uuring, kuidas saada paindlik rongipark, mis suudaks Eestit teenindada 20, võib-olla 30 aastat. Küsimus oli ka, kuidas oleks uue rongipargi kulu maksumaksjale reaalselt jõukohane, ja mis praegu on täiesti kõrvale jäetud – konkurentsivõimelisus teiste transpordiliikidega.
Kui rääkida aasta esimestest päevadest, siis olemasolevate rongide planeerimisel on tehtud väikseid möödalaskmisi. See on andnud ka põhjuse nurinaks.
Ma ei räägi nurinast infosüsteemi üle – arvan, et sellega ei jää keegi rahule, kõige viimasena Elron ise. Aga on olnud palju kriitikat uute rongide kohta, mis pehmelt öeldes paneb imestama. Kuidas see ühe teadlase analüüs oli, et istenurk on kehvem kui Hruštšovi-aegsetes rongides? No kuulge! Ei ole meie distantsid sellised, et saaksime rääkida kaugrongidest. 200 kilomeetrit peatusevahet – see ongi regionaalrong.
Oli ju teada, et on liinid, mis on suurema täitumusega. Kas toona ei tulnud jutuks, et tasuks investeerida paari pikemasse rongi?
Need on ju olemas. Mina saan nii aru, et kui liita neljale vagunile kaks, siis seda kõike saab teha. Ma arvan, et tipptundide kiire lahendamise võti ongi hakata seda tegema.
Sama ekspert, kellele te viitasite, on ajalehes öelnud, et riik tegi kahjuliku otsuse, kui telliti kahevagunilised rongid, sest nende mootor on liiga võimas ja tegelikult ei ole neid vaja. Meil on ainul üks, Pärnu-Lelle liin, kuhu nad sobivad.
Ei vasta tõele. Neid kahevagunilisi ronge saabki paindlikult juurde panna, kui nad ei sõida täiskoormusega. Aga ma ei välista, et ka seda ei ole vaja. Kui vaatame rongide sagedust, siis neid võib olla vaja näiteks Tallinna piirkonnas, kui rääkida õhtustest või hilisematest väljumistest. Ma arvan, et selline paindlik legoklotsidega mängimine sõltuvalt nõudlusest loobki rongipargile vajaliku optimaalsuse.
Ma arvan, et tuleks rääkida vanadest rongidest. Edelaraudtee vanade rongide aastane opereerimiskulu oli suurusjärgus sada miljonit krooni (umbes kuus ja pool miljonit eurot – toim) suurem kui uutel rongidel. See on väga-väga suur raha, arvestades tegelikult kogu ühistranspordiraha. Praegu saavutame kõva kokkuhoiu.
Kui paneme selle laiemasse konteksti, siis kui räägitakse, et riik on liiga paks – vaat sellistes kohtades ta ongi paks, et me saame lubada endale Hruštšovi-aegse vanarauaga sõitmist ja öelda, et see on majanduslikult mõistlik. Olgu Partsi tramm, aga see ei ole Juhan Partsi raha, see on maksumaksjate raha, mida maksame igale rongireisijale peale.