Õllenaut villib käsitsi
25. jaanuar 2014, 13:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik sai alguse neli aastat tagasi, mil kokk ja toidukoolitaja Ilmar Räni hakkas kodus hobikorras sõpradele õlut pruulima. «Poeõlu oli lihtsalt nii masendav,» ütles Räni. Olukord olevat viimase kahe aasta jooksul siiski kõvasti paranenud – tekkinud on palju head importõlut.
«Ma kodus vaikselt tegin, aga see läks käest nii ära,» rääkis Räni. Tellimuste arv hakkas peagi ületama ühe mehe tootmisvõimsust. Nõnda leidis toidukoolitaja veel kaks huvilist, kellega koos oma äri püsti panna.
Õllenaudi toodang on detsembrist saadik esindatud viies suuremas Tallinna Selveris ning nende gurmeekaupluses Solarises, samuti Kaubamaja ja Stockmanni alkoholiletis.
«Kartsime rohkem ette võtta, kuna me ei tea esialgu, kuidas minema hakkab, ega oska ostukäitumist ennustada,» rääkis Räni. Detsembris müüs ettevõte juba kaks korda rohkem, kui alguses arvestanud oli. Tehase võimsus on 15 000 liitrit kuus.
Õlu villitakse Sauel asuvas pruulikojas pudelitesse käsitsi. «Seda ei tee Eestis mitte keegi teine,» oli Räni uhke.
Pruulikoja ainus täiskohaga töötaja on Räni ise – villimisel ja siltide panemisel käib siiski neli või enam inimest abiks. Õllenaut pakub ale-tüüpi õlut, mida pruulitakse pinnakääritamisel. Valikus on kuut marki õlut.
«Meil on esialgu plaan teha üksikuid partiisid päris tihedalt ka teise maitsega ja vaadata, kuidas need inimestele meeldivad,» valgustas Räni tulevikuplaane. Kui suured õlletootjad kavandavad tootmise pea pool aastat ette, siis Õllenaut võib kasvõi hommepäev marki vahetada.
«Igal meie õllel on omapärane ja tugev maitse. Suurtootja peab arvestama, et tema õlu meeldiks kõigile, aga meie mitte. Meie jaoks on oluline, et see maitseks vähemalt teatud hulgale inimestest,» rääkis Räni.
Pruulikoda kasutab humalat peamiselt maitsearoomi, mitte mõruduse jaoks. «Suurtootmine lisab humalat mõruduse jaoks, aga meie jaoks on maitse ja aroom olulisemad.»
«Valmistame õlut traditsioonilistel meetoditel – me ei sega asju veega pooleks. Paraku teevad seda suuremad tootjad, kes valmistavad palju jooke kontsentraadist,» nentis Räni.
Räni hinnangul on suurte tootjate toodang kogu maailmas muutunud väga üheülbaliseks ning väiketootmised muutuvad järjest menukamaks, sest kõigile ei sobi ühesugused maitsed.
Selveri avalike suhete juht Annika Vilu kinnitas, et nõudlus käsitööõlle järele ületab praegu kindlasti pakkumise. Kuuldavasti on turule tulemas veel kohalikke tootjaid ja siis võib käsitööõlut jaguda ka teistesse linnadesse.
«Tahame, et kvaliteetõllede austaja ei peaks minema spetsialiseeritud õllepoodi, vaid leiaks oma lemmikud kodupoest,» põhjendas Vilu, miks Selveri valikusse viis Õllenaudi toodet lisati.
Stockmannis tõstsid õllesõbrad Õllenaudi tooted eelmise aasta 20 parema õlle edetabelisse hoolimata sellest, et müüki saabusid need üsna aasta lõpus.
Viimase kolme aastaga on klientide huvi väikeste pruulikodade vastu Stockmanni turundusjuhi Erica Järve sõnul kõvasti tõusnud. «Käsitööõlled moodustavad masstoodangu kõrval juba märkimisväärse osa ning erinevaid käsitööõllesid ostetakse väga palju,» kinnitas ta.