Viimastel aastatel on palju ülekaaluliste inimeste arvu suurenemisest räägitud ja seetõttu on ka toiduvalikule hakatud teravdatud tähelepanu pöörama. Kuna rasv annab kõige rohkem energiat, võibki tekkida arvamus, et rasv on halb ja seda ei või süüa, kirjutab toitumisteadlane Mai Maser meditsiiniuudiste portaalis mu.ee.
Toiduvaliku ja söömise aspektist on peamine nõuanne siiski see, et süüa tuleb mitmekülgselt. Toidurasv on väga vajalik. Piisab, kui mõelda sellele, et keha koosneb rakkudest. Organismis toimub pidevalt vedelikuringlus ja toitainete imendumine rakumembraanide kaudu. Viimased aga on ehitatud rasvadest ja valkudest. Seega, kui kehas ei ole rasvhappeid, ei saa rakud elada.
Rasvadel on veel teisigi ülesandeid. Rasvad annavad energiat, loovad soojaregulatsiooniks polstri, on osalised närvisüsteemi ja aju töös, võimaldavad organismil saada mitmeid rasvlahustuvaid vitamiine (A-, D-, E- ja K-vitamiin), tagavad rinnapiima tekke, on olulised komponendid paljudes hormoonides ja kaitsekehade tekkes.
Rasvhapped on ka kõige vajalikumad toitained lapse kasvuks ja arenguks ning aitavad vanemas eas toidust tingitud kroonilisi haigusi ennetada. Kuna toidurasvu on erinevaid, siis nende vahekorrast peaks toiduvalikul kinni pidama.
Kokku peab täiskasvanud inimene saama rasvadest 25–30 protsenti päevasest toiduenergiast. See hulk tuleks omakorda jagada kolmeks. Kõiki kolme osa on inimesele vaja. 10 protsenti võiks olla tahket rasva ehk küllastatud rasvhappeid, 20 protsenti vedelaid ehk küllastamata rasvhappeid, mis jagunevad omakorda kaheks: monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped.
Eriti oluline on iga päev just seda viimast rühma saada. Polüküllastamata rasvhapped aitavad kaitsta südant, hoida normis vere kolesteroolisisaldust ning ennetada mitut kasvajaliiki.
Selles grupis on kaks väga tähtsat rasvhapet: oomega-3 ja oomega-6, mida nimetatakse ka asendamatuteks rasvhapeteks ning mida peame toidust kindlasti saama.